Hauka laat 19′ & uuendasin poodi!

Mu armsad! Tahtsin öelda kõigile suur-suur aitäh, et meile Hauka laadal külla tulite – ma ei väsi kordamast, et naudin 100% laatadel ja messidel käimist, sest see energiavahetus teiega annab mulle nii palju jõudu juurde! Mul on selline tunne, et ma käingi läbi teie ennast laadimas (khm, ma loodan, et ma ei kõla nüüd nagu energiavampiir) ja positiivset energiat kogumas. Ma ei oska sõnadesse piisavalt ilusalt panna kõike seda, mida te minu jaoks tähendate. Kui väga ma teist hoolin. Kui väga soovin, et see kõik headus, mis te Sandrelle Beauty boksi endaga alati kaasa toote – ka teie ellu kümnekordselt tagasi tuleks.

Mul on nii-nii-nii hea meel, et meil on kujunemas pisikene kogukond ilusatest ja südamlikest inimestest, kes üksteise vastu nii head on. Vaatan seda alati nii suure tänutundega kõrvalt, kui võõrad inimesed leti taga omavahel jutustama asuvad ja nii suure headusega üksteisele tooteid tutvustavad, üheskoos lõhnu avastavad ning uusi tooteid uudistavad. Te olete üksteise jaoks küll võõrad, aga see mõnus aura teie ümber nagu liidaks teid. Seda on nii uhke kõrvalt vaadata! Viimasel päeval ütles üks paarike, et meie telgis on kuidagi nii ilus ja haldjalik olla… ma usun, et selle tunde tekitas neis teie kaasatoodud hea energia!

Ma olen nii-nii tänulik kõikide nende ilusate sõnade eest ja et te mind endiselt usaldate, minusse usute ning jätkuvalt meid külastate. Nii südantsoojendav on näha tuttavaid nägusid, inimesi, kes on meiega olnud juba alguses peale ja nii ilus on näha ka seda, kuidas te läbi aastate muutute. Minu südamesse on näiteks täiega pugenud üks paarike (šau, Merike!), kes alguses külastas meid kahekesi, mõni laat hiljem ootasid nad titat ja juba järgmisel korral kohtusin ma nende beebsu, pisi-Sandraga. Nädalavahetusel läks mu süda nii soojaks, kui ma jälle neid nägin! Nad on nii armsad ja Sandra on juba nii palju kasvanud. Sellistel hetkedel tajud kohe eriti, kuidas aeg lendab nii ruttu!

Olen niiiii tohutult tänulik enda kõige mõnusamale Sandrelle Beauty tiimile, kelle üle olen nii-nii-nii uhke! Võtsin ühel ülikiirel hetkel korraks aja maha, minna kogu see melu kaamerasse jäädvustada ja kuna telgi ümber oli järsku nii palju inimesi, siis ma ei pääsenud sinna ise enam ligi. Ja siis ma vaatasin neid kolme kõrvalt ja lihtsalt nautisin. Naeratasin ja olin ülevoolavalt õnnelik. Kui ilus olid neid vaadata! Kui rõõmsad, toredad ja heasüdamlikud nad on, kui palju hinge nad Sandrelle Beautysse panustavad. Aitäh armsad Musu, Kellu & Muffu, et mind nii palju aidanud olete!

Esimese õhtu lõpuks potsatas Instagrami aga selline armas kirjake, mis tuju nii-nii heaks tegi ja mind nii liigutas! See oli nii vajalik hingekosutus pärast pikka ja väsitavat päeva ning lugesin seda kirja õhtu jooksul mitmeid kordi. Kuidas keegi oskab üldse nii ilusasti kirjutada? Aitäh Sulle südamest, Sandra (nii tore, et mul selles postituses nii palju Sandratest juttu on❤)!

Tulles nüüd aga postituse pealkirja juurde, siis mida me sel korral teisiti tegime? Meie kõige-kõige suurem murekoht on igal aastal see, et meid ei leita üles või kui lõpuks leitakse, on soovitud asjad juba otsas. Seetõttu mõtlesime sel korral telki kaunistada suurte roosade õhupallidega, et juba kaugelt oleks meid näha ja tundub, et sellest oli nii palju abi! Vähemalt väga paljud ütlesid, et ainult tänu roosadele õhupallidele nad meid leidsidki. :) Jess, töötas! Igaks juhuks ütlen ka tulevikuks seda, et kui midagi drastiliselt ei muutu, siis me oleme igal aastal täpselt sama koha peal müümas. See on meie peretuttavate koduhoov ja nii kaua, kui oleme lahkesti sinna oodatud, plaanime me sinna jääda.

Nende roosade õhupallidega oli loomulikult ka päris korralik seiklus! :D Kes minu Instagrami (@sandrellle) jälgivad, siis need ilmselt nägid, kuidas terve meie buss oli roosasid õhupalle täis… Ja neid oli seal bussis kõigest 6. Mina tahtsin aga tellida 12tk! :D Hea, et Tõnu veel viimasel hetkel küsis, et mitu õhupalli ma siis lõpuks tellisin ja vastasin talle nii muuseas, et 12 tükki võtsin… :D Ma ise küll mõtlesin, et kui suured need õhupallid ikka olla saavad… need on ju lihtsalt, õhupallid? Natukene suuremad (60cm diameetriga), kui tavalised õhupallid, aga no siiski – õhupallid. Küll ära mahuvad! Aga jep, kui need õhupallid meile maja ette jõudsid, siis hakkasin küll südamest naerma. Nii blondu olen ikka!

Vaevu mahtusid need tellitudki ära ja ülejäänud kaup & mööbel tuli ju ka bussi mahutada. Ja nii me maale sõitsimegi, suured roosad õhupallid & kass autos. Õnneks jäid õhupallid terveks ja pidasid vastu neljapäevast-pühapäevani nii sise-, kui ka välitingimustes. Seetõttu suured tänud luckyman.ee‘le, et teie peale alati lootma saab jääda ja et andsite endast kõik, et need oleksid võimalikult vastupidavad! :) Ja et kannatasite ära ühe blondiini otsustamatuse! :’D Kuna õhupallid olid pühapäeval endiselt veel nii ilusad ja pidime Viimsisse tagasi sõitma väiksema autoga, siis otsustasime õhupallid meie telgist möödujatele ära jagada – et need õhupallid ka teistele rõõmu tooks! Meile tõid nad küll palju elevust, rõõmu ja armsust! Järgmisel aastal vaatame, äkki õnnestub õhupallidele “Sandrelle Beauty” ka peale trükkida, siis on veel paremini meid näha!

… ja nagu ilmselt ülemistest piltidest juba nägite, siis sel korral esitlesime ka täiesti esimest Sandrelle Beauty bännerit, mis sai nii-nii palju kiidusõnu. Juhuu!! Selle pildi autor on armas Pihella, kes joonistas selle tegelikult uue e-poe jaoks ja kuna mulle tohutult see meeldis, otsustasin ka bännerile lisada. Meie armas disainivõlur IIWY aitas mul mõtted aga bänneriversiooni panna ja mul on nii hea meel, et see sai täpselt selline, nagu ette kujutasin! Puhas, helge & lihtne! Marsan Print aga aitas selle ülikiiresti ja kvaliteetselt välja trükkida ning kui ma esimest korda selle lahti rullisin, siis mul oli nii hea meel! See sai minu meelest nii võrratu! Usukumatu, kuidas ka selline väike asi nagu reklaambänner mind nii elevile suudab ajada. :)

Sel korral tegime laadale kaasa rekordarv tooteid (isegi mitte ükski jõululaat pole me nii palju asju kaasa teinud) mõttega, et saan hiljem kindlasti mõned asjad ka e-poodi panna, aga noup. Ma olen ikka veel hämmingus ja ma ei ütle seda üldse sellepärast, et kuidagi humble mõjuda või tagasihoidlik olla. Ma olen siiani hämmingus, et me läksime koju tühjade kastidega. Meil olid pühapäeva lõunaks laual ainult lumi kehasufleed ja paar küünalt…. ma ütlesin Kellule korduvalt, et ma lihtsalt ei usu enda silmi. Nagu, kuidas see võimalik on? Kuidaaaaaas?

Mul oli nii-nii kahju pühapäeval näha paljude pettunud nägusid, kui avastasite, et kõik asjad otsas on… :( aga me sel korral tõesti pingutasime nii hullusti ja alustasime üle kuu varem ettevalmistustega, et kõike jaguks. Te olete ikka heas mõttes kreisid mul, armsad! ❤

Seetõttu on pärast laata olnud e-pood ikka veel nii tühjavõitu… ma pole saanud ka asju juurde teha, sest tõmbasin ennast laadaks ettevalmistudes materjalidega nii nulli, aga tellisin hetkel kiiruga Eestist mõned asjad (muidu enamjaolt tellime me toorainet välismaalt ja suurtes kogustes, aga neil pikk tarneaeg ja poleks jõudnud enne puhkust kohale) ja sain e-poodi lisada natukene üht-teist. Kuna papaia asju soovitakse hetkel kõige rohkem ja mul on ka täielik purkide kriis, siis lisasingi üles papaia kehasufleed, vahustatud kehakoorija, sillerdava kehakoorija (uuuuuus!), mõned toaparfüümid, granaatõuna sädeleva suflee ja veel nipetnäpet.

Kuna aga suundume reede õhtust spontaansele puhkusele ja oleme tagasi alles septembris, siis saaksingi pakke kokku panna veel neljapäeval ja reedel – nii et soovitan kiirustada, et saaksite veel enda varusid täiendada või kingituseks mõeldud augustikuu asjad ära tellida. :)

Mõnusat uudistamist! sandrellebeauty.net

Suur-suur aitäh veel kord kõigile, kellega Hauka laadal kohtusime ja aitäh, et muutsite selle taaskord nii imeliseks! Põhja-Eesti rahvale olen lähemal juba oktroobris, kui toimub sügisene Tallinna ilumess! ❤

Sharing is caring...Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter
Pin on Pinterest
Pinterest

Kui tähtis nädal algab ebaõnnestumisega….

Uhuhuuu… no pole ammu näinud! Kui imelik on ilma blogimiseta olnud… ja uskumatu, et sain selle lehe taas tööle. Nagu ma mõnega väljaspool blogi rääkinud olen, siis ma ei otsustanud päeva pealt kõik kinni panna ning mitte kunagi enam blogida, aga keegi lihtsalt häkkis selle ära ehk vastu tahtmist võeti see minult ära, niuks. :( Kui ma märtsikuus veebimajutajalt selle teate sain, siis kukkus mul süda saapasäärde ja ei osanud esialgu kuhugile pöördudagi. Alguses mõtlesin, et proovin ise kuidagi hakkama saada, siis uurisime mõnelt tuttavalt itimehelt ning kuna neil polnud aega/oskusi meid aidata, siis jäigi see sinnapaika. Ja kuude kaupa veniski, et “küll ma varsti kellegi leian”, “võtan järgmine kuu kindlasti ette” jne. Kuni lõpuks igatsus blogimise vastu nii suureks kasvas, et Tõnu otsis netist ühe asjalikuma itimehe, kes küllaltki kiiresti ja tundub, et hästi ka asja korda sai.

Ma mõtlesin tükk aega, et millest ma võiksin üle pika aja esimesena kirjutada, sest rääkida oleks oi, kui paljust! Mu elu on siit eemaloleku aja jooksul ikka väga palju muutunud. Eelmisel nädalavahetusel toimus üks hästi-hästi armas inglilaat ja sellest on palju pilte, mitmed reisid on ju veel seljataga… Aga siis mõtlesin, et alustan sellest, mis hetkel ja sel nädalal toimunud on, sest elu ikka üllatab ja alati kõige kiiremal ajal.

Nädalavahetus möödus mul nii ägedasti inglilaadal olles ja kohtusin nii paljude armsate inimestega ning minu ettekujutuses oleks nii hea olnud selle ilusa emotsiooni pealt edasi liikuda. Aga asjad ei suju kunagi mõnusalt ja sujuvalt hetkedel, kui on mega kiire.

Kõige suurema šoki sain muidugi esmaspäeval, kui enda meili lahti tegin… Saatsin pühapäeval igale poole ohtralt kirju, sest inglilaadalt ei jäänud just kuigi palju asju üle ja pidin juurde tellima nii purke kui ka erinevaid tooraineid ja muud vajaminevat. Ja selgus, et kohast, kust tavaliselt purke tellin on laoseis täiesti 0!!! Laost, kus tavaliselt on sees 7000 või 10 000 sellist purki, mida mul igapäevaselt vaja läheb. Minu esimene mõte oli kohe see, et nonii, nüüd on täiesti pekkis kõik, sest järgmisel nädalal on mul Tartus suur jõululaat ja ma ei saa tooteid kausist müüma hakata juuu?? Müügijuht ei teadnud ka millal purke üleüldse oodata oleks, aga õnneks pakkus ta mulle ühe alternatiivi ehk alt pisut ümarama kujuga purke, aga mahutavad täpselt sama palju. Täna jõudsid need kohale ja kui ma nüüd tavaliste purkidega võrdlen, siis need on tegelikult isegi armsamad. Sellised pontsikumad ja nunnumad. Seega kõik lahenes tegelikult super hästi ja nüüd pean kirjutama ja uurima, kas selliseid ka edaspidi tellida saaksin.

Teine krahh tabas mind siis, kui kohas kust sheavõid (see on minu toodete peamine koostisosa) tavaliselt tarnin, oli laoseis nulllllll. Jälle, millal tuleb – ei tea. Ehk järgmine nädal, aga pole ka täiesti kindel. No täiesti pekkis vol 2. Kui ma ilma purkideta laadale minna ei saa, siis ilma sheavõita ei saa juba ammugi. :D  No halleluuuuuja! Variant oleks ainult küünaldega kohale minna, mis minu jaoks oleks ikkagi suur ei, sest kehasufleed on need, mille järele tullakse.

Sel hetkel mõtlesin küll, et elu on ikka huvitav! Seljataga on nii mõnusate emotsioonidega nädalavahetus ja heameelega seilaks nende tunnete pealt järgmisele laadale, aga nope, eluke tahab mind ikka proovile panna. Davai, anna siis juba täiega kõik väljakutsed mulle, ma olen valmis! :D

Samas on uute lahenduste väljamõtlemine küll keerukas, aga ka põnev (ja tehtav), sest selline tšinglemine käibki oma asja ajamisega kaasas. Õnneks sain ühest teisest kohast enda shea hetkel tellitud, loodan, et see jõuab uueks nädalaks kenasti kohale. Jääb küll väga napilt toodete juurdetegemise aega, aga tuleb anda minimaalsete päevadega endast parim.

Sellega seoses müüsin ka e-poe täiesti tühjaks, et saaksin sel nädalal veel viimased pakid teele panna ja uuel nädalal 100% ainult laadaettevalmistustele pühenduda. Nii paljud on mulle kirjutanud ja uurinud, et kas jõulutellimusi sel aastal enam teha ei saagi, aga oi, kuidas saab ja kohe pärast laata läheb trall pihta! Mul on vaja ainult uued pildid toodetest teha, sest muutsin kõik sildid nüüd inglise keelseks ning mudisin mõnda nime isuäratavamaks. Näiteks klassikaline “mustika” kehakoorija on nüüd Blueberry Cupcake.

Igastahes jaa! See nädal on olnud korralik katsumus. Kõige selle asjatamiste kõrval on kokku pandud tohutul hulgal pakke, öösiti vähe magatud, aga see kõik on ainult hea eesmärgi nimel ja küll jaanuaris puhkame! Ja sel nädalal on olnud nii palju “ei-sid”, et mulle hakkab see sõna juba meeldima. Sest iga “ei” viib mind lähemale veel parema lahenduseni!

Oeh, vot selline tagasitulek siia blogisse, aga ma lubasin endale, et ma kui, siis tulengi tagasi igapäevaste jutustustega – nii, nagu vanasti oli. See tootearvustuste jada sõi mind ennastki nii palju ära ja võib-olla oligi parem, et blogi ära häkiti. Sain järele mõelda, et kuhu suunas siis tegelikult liikuda tahan.

Kui varem ei kohtu, siis ootan teid Tartu jõululaadale, mis toimub 30.11-2.12 Näitustes – asun A hallis ja olen juba niiiiii põnevil! Laadad on alati mu lemmikud, sest te olete alati minu vastu nii head ja armsad! :)

Üks eriline päev ja veel erilisem kuu!

Ma olen nii-nii õnnelik, sest esimest korda on võimalus Sandrelle Beauty tooteid Tallinnas ka kohapeal nuusutamas-katsetamas käia ja seda terve veebruarikuu jooksul. Mamo võttis minuga juba möödunud aastal ühendust ja tutvustas nende pop-up riiulite mõtet – pakkudes mulle veebruarikuud, mõtlesin, et paremat ajastust olla ei saa! Veebruar on mulle nii südamelähedane: täna on minu sünnipäev ja kahe päeva pärast on meil Tõnuga veel erilisem tähtpäev, sest siis saab meil 10 aastat koos oldud. 10 aastat! Uskumatu…

Mamo kohvikute eesmärk ongi igal erineval kuul tutvustada erinevaid Eesti väikeettevõtjaid ja veeeeebruar on siis meie päralt! :) Juhuuu!

Kuna esimene nädal tundus olevat väga edukas ja riiulid olevat hõredad (aitäh kõigile armsatele, kes on pilte saatnud ja ostmas käinud ning mulle hiljem veel lisatellimusi postkasti saatnud, mul on paras väljakutse neid küll täita, aga tasapisi püüan kõigile vastata :D niiiii armsad olete!!), siis käisin eile ka uusi tooteid juurde viimas ning tänasest saab värskelt uusi asju soetada.

Nii et kui mõtlete kuhu lõunapausile minna, siiiiiis Mamo it is! ja kui sõbrapäeva kinki ka veel ei ole, siis Mamost saab ilusasti siidpaberisse pakituna need soetada. :) See oleks mulle megailus ja kõige parem kingitus!

Ja allpool on väike vlog ka. :)

Kuidas ma jõudsin Sandrelle Beautyni?

Üsna mitu korda on erinevates seltskondades ja uute inimestega kohtudes tulnud jutuks minu ilutoodeteni jõudmine. Või kuidas käsitöökosmeetika minuni jõudis. Ja tihtipeale hingan ma sügavalt sisse, naeratades muigan ning mõtlen, et kust alustada. See sügav hingetõmme ei ole loomulikult üldse tingitud sellest, et ma ei viitsiks kuidagi rääkida ja see küsimus ei ole mulle ka kuidagi tüütu, aga ma alati mõtlen, et missuguse jutuga nüüd alustada. Kas pika või veel pikema või saaks seda teekonda kuidagi lühidalt edasi anda? Mina muidugi jääkski kirglikult jahvatama, aga kas teine pool seda kuulata jõuab?

Mingit erilist avastamislugu mul tegelikult rääkida ei ole, aga kõige lühem vastus oleks ilmselt see, et Sandrelle Beauty sündis paarist tagasihoidlikust purgist emale ja sõbrannadele kingituseks ning koorijad meeldisid neile niivõrd, et purgi tühjenedes tahtsid nad uut! Ja ühtäkki tellisid koorijaid juba sõbrannade sõbrannad, emad, vanaemad… Ja nii see sõna levis!

Tegelikult olen siiamaani täheldanud seda, et kõige enam jõutakse toodeteni läbi sõbranna-sõbrannade, ehk et kas kuskil seltskonnas avati pakki koos või kingiti sünnipäevaks või nähti vannitoas ning tekkis ka kohe tahtmine katsetada. Ehk siis tooted on saanud suust-suhu reklaami ja on jõudnud ka paljude selliste inimesteni, kellel facebooki polegi ja blogisid ei loe. Mis teeb mind loomulikult… väga õnnelikuks. :) Aga nende inimesteni jõuab see peamiselt ikka tänu teile! Te olete mu võit ja võti!

Kes blogi pikemalt jälginud, siis need ilmselt mäletavad Sandrelle Beauty algust päris hästi. Kuna sõbrannad käisid nii peale ja utsitasid mind tagant, siis lõpuks panin postituse koos koorijate pakkumisega ka blogisse üles ning minu üllatuseks tuli suur posu tellimusi ja nii see edasi rulluski! Aga kuna ma ikkagi olin endas nii ebakindel ja kahtlesin, et kas tooted tegelikult ka kedagi huvitavad ja kas ma ikka oskan ning tean piisavalt, ilutooteid on maailmas juba niigi palju jne, siis jäi toodete tegemine ka mõneks ajaks soiku.

Põhjuseid oli muidugi mitmeid, üks kindlasti see, et ettevõtte tegemine tundus mulle midagi nii hirmsat ja suurt (hehe, siiamaani tegelikult) ja riskantset, et lükkasin selle tegemist aina edasi ning minu enda hirmud ja kõhklused panid asjale pidurid peale. Siis aga võtsin hingesopist enda julguse välja ja hirmu trotsides hakkasin ellu viima midagi, mis on alati mu salasoov olnud. Ja tänu teistele jätkuvatele kirjadele, et Sandraaaa…. millal uuesti tellida saab? Kas nüüd juba saaks? Aga nüüd? Tahaaaks kooorijat… sain innustust, et keegi ikkagi tunneb veel minu toodetest puudust, peale minu sõbrannade ja ema… Ja nüüd ei ole jäänud üle muud, kui lihtsalt tegutseda!

Olen viimasel ajal saanud mitmeid kirju ka selle kohta, kuidas kehasuflee on abiks näiteks kokale, kes igapäevaselt vee ja toidu sees sumpab ning tohtu kätekuivuse ja kareduse all kannatab. Või kuidas üks naine on läbi katsetanud vist kõik maailma kreemid ja on apteegitoodete vastu juba immuunne ning käed on ikka karedad, villis ja katki ning ainukesena on hädast välja aidanud just seesamune kehasuflee, mis tütre kaudu juhuslikult tema kingikotti sattus. Sellise tagasiside peale ma lihtsalt pühin pisaraid ja mõtlen, et ma pean need kirjad endale seinale suurelt välja printima – kui ma korrakski veel endas kahtlen, siis loen nende naiste kirju ning mõistan, miks ma ei tohiks endas hetkekski enam kahelda.

Muide, ülevalpool on üks eriline videoklipp, millest ma juba tüüüükkk aega tagasi blogis rääkisin, aga siin veel jaganud ei ole. Kuidas meeldib, kas tekkis mannavahu-isu? ;) Kui jah, siis tooteid saab uudistada SIIT!

Aitäh teile, te tõesti olete mulle lõpmata kallid!

Sandrelle Beauty võttepäev (liiga emotsionaalne postitus)!

Kuu alguses toimus miskit nii põnevat, et ma olen sellele mõeldes endiselt šokeeritud. Ma lihtsalt ei usu, et see päev päriselt ka eksisteeris. Olen hajunud nägema väga sürre unenägusid ja justkui tunduks, et see oli üks neist!

Mäletan, et sel päeval jäin nii mõnigi kord enda mõtetesse uitama ja mõtlesin selle peale, et ükskõik kui keerulisi päevi ka ette ei tule, siis ma ei tohi unustada seda “hetke praegu siin”, mis tegelikult loeb. Ja see on hetk, kus taipad, et sinust hoolitakse nii palju ja sinu heaolu läheb kellelegi korda. See omakorda tekitas nii hea tunde, sest Sandrelle Beauty on minu jaoks lihtsalt niivõrd oluline ning armas ja kui inimesed minu ümber seda mõistavad ning sellele tingimusteta kaasa elavad, siis ma olen ikka päris õiged inimesed enda ümber “koondanud”.

iiiiiigastahes! Kui alustada algusest, siis mu sõbranna (tulevane produtsendimuffu) pakkus mulle ühel päeval välja, et ta polegi suve jooksul ühtegi filmiprojekti ette võtnud ja kuna minu tooted said ka nüüd uue hoo sisse, siis äkki võiks miskit lahedat välja nuputada… Temal olevat aga omakorda üks vahva endine koolikaaslane, kes oleks nõus oma jõu ja nõu ja atribuutikaga talle appi tulema. Eks Muffu hoiatas juba alguses ette ära, et tegemist on päääääris hea tehnikaga ning kindlasti on tulemus ülivägev… Aga no kui ma ise kogu seda kaadrivärki nägin, siis tõmbas ikka jahedaks küll. “Millega ma selle nüüd ära teeninud olen?” oli mu ainuke mõte. Kas nagu see kõik toimub päriselt ka? Ma olen ju suht lapsekingades enda asjadega ja nüüüüd siis sellised videoklipid? Nagu mida? Ma tõesti ütlen, et ma pole sellisest asjast osanud isegi unistada… Et mu armsad tooted saavad nii lahedad reklaamklipid endale!

Kui ma vahepeal üksikuid klippe piilumas käisin, siis ma oleks tõesti tahtnud igal hetkel nutma puhkeda, sest need olid lihtsalt niiiiii ilusad ja lahedad ja … puhtad. Olin igal korral lihtsalt sõnatu. Kui teised leidsid oma profi pilguga nurki, mida uuesti teha võiks, siis ma olin laksust kõigega rahul. Ma ei jõua lõpptulemust juba ära oodata. Nii-nii-nii elevil ja tänulik!

Me põhimõtteliselt filmisimegi mingeid etappe sellest, kuidas enda koorijaid teen – alustades tooraine kokkusegamisest ja lõpetades pakkimisega. Muffu orgunnis vanalinna ka ühe ilusa kööginurgaga airbnb, sest meil pole veel köök valmis. Ja selline hall kivist sein ja hele taust tundus kaadrist ülikena! Huh, kui ma nüüd jälle sellele päevale tagasi mõtlen ja sellest kõigest siin kirjutan, siis mu süda puperdab lihtsalt lakke. MA OLEN NII ELEVIL NOH! Filmisin ühe kaadritaguse video ka sellest päevast ja selle leiab siit!

Aitäh veel kord armsad Muffu & LanaDelReino & Royal Solutions! Üks endiselt hinges kahe punupatsi ja jäätisetuutuga plikks on lihtsalt niiiiii õnnelik! ♥

Sandrelle Beauty Facebook ♥ Sandrelle Beauty Insagram