natukene ausaid mõtteid

Mõtlesin alguses enda mõtteid jagada hoopis teises keskkonnas, kus on mul pole ühtegi jälgijat – sest seal ei peaks nii palju muretsema, et kes satuvad postitust lugema ja saab võib-olla kergema südamerahuga ausaks jääda. Kuidagi raske on olla kõigi ees haavatud, samas sisemine tung paneb enda mõtteid üles kirjutama, kasvõi kinnisesse blogisse. Samas hakkasin aga mõtlema, et minu selliste jutukeste peale te ju seda blogi siin lugema hakkasite ja utsitate mind tänasenigi rohkem jagama neid igapäevahetki, ka minu sisemisi dialooge. Vanasti jagasin ma kuidagi rohkem igapäeva mõtteid ja ma tegelikult igatsen seda täiega. Seda vabalt kirjutamist. Ja sellise postitused on teiste blogides ka minu lemmikud! Ja annavad mulle nii palju jõudu juurde. Aga julgust olla ISE aus on viimasel ajal kuidagi vähe.

Kindlapeale on minu suurimaid miinuseid olnud alati see, et mõtlen liiga palju sellele, mida teised arvavad ja võtan liiga hinge, kui keegi on mind valesti mõistnud. Ilmselt seetõttu ei jõuagi ma siia enam nii tihti kirjutama, sest kohati oskan ma end väljendada niimodi (ükskõik, kui hästi ma ka enda lauseid, olekuid, postitusi läbi ka ei mõtleks), et keegi saab ikka minust valesti aru või tunneb end riivatuna. Ja siis see närib mind kurnatuseni, sest ma proovin kõik läbi analüüsida, mida olen teinud valesti. Olen proovinud enda selle ülemõtlemise poolega nii palju tegeleda ja näed, alateadlikult blokkisin peas ka võimaluse täna tulla ausalt jutustama, sest jällegi, äkki keegi arvab, et olen nii nõrk, naiivne, mõttetu muretseja. Ehk olengi ja tõde on lihtsalt valus?

Tegelikult ei ole ju midagi tõsist lahti ja siit ei tule šokeerivat avaldust a la teemal, et minu & Tõnu vahel on käärid (nagu tavaliselt sellised ausad teadaanded paaridelt tulevad, kes pealtnäha nii hästi kokku sobisid ja siis sa vaatad tagantjärele salaja nende ühiseid pilte ja mõtled, kuidassss on see võimalik). Meie vahel on kõik super ja Tõnu on alati mu maailmanunnum tegelane! Kuigi Tõnuga on natuke see postitus seotud küll.

Ja seotud on ta “natuke” niimodi, et järgmisel suvel me abiellume (❤ aah, liblikad) ja olen sellele päevale mõeldes nii elevil, aga kurb tõsiasi on see, et ma olen enda välimuse ja enesehinnanguga elu kõige madalamas punktis. Ma tahan hirmsasti siit välja saada, et olla meie pulmas enda parimas vormis… nii sisemiselt, kui ka välimiselt. Ma tahan enda pulmas olla ilus ja seda täiel rinnal nautida.

Ma olen naaagu hakanud ja ei ole ka hakanud tegema enda elus muudatusi, aga elu on kohati nii hektiline, rutiinist väljas ja ka järjepidevust mul pole. Kui kohe tulemusi näha ei ole, siis annan alla. Või alati, kui hakkan trenni tegema suure entusiasmiga, siis suudan haigeks jääda ja jälle olen reelt maas. Aga ma ei taha enam kauem elu ning tervist sellise ebastabiilsuse ja iseloomuta põletada ning aina rohkem ebakindlust endas süvendada.

Ja niimodi ma olen vaaginud erinevate toitumiskavade ning trennide vahel, mõelnud-analüüsinud, mida võiks teha. Olen mõned korrad Orgu kava pikendanud, proovinud teha mingid menüüplaanid valmis, aga no kuidagi ei lähe. Pigem samas olnud alati “tiim Orgu”, sest jälgin teda juba aastaid sotsiaalmeedias ning mulle meeldib see kirg, millega ta enda tööd teeb ja tahaksin väga selliseid inimesi toetada… Aga meil Tõnuga kuidagi ei läinud see kava käima.

Kuna aga kõik teised minu ümber on aastaid olnud pigem tiim Fitlap ja seda läbi-lõhki soovitanud, siis mõtlesin, et hea küll, proovin selle lõpuks ära. Ning mul jäi suu lahti, kui trükkisin sisse enda ideaalkaalu numbri ja saavutamise tähtpäevaks oli meie pulmakuupäev. Ma olen alati olnud selline märkide uskuja ja teadsin, et SEE PEAB OLEMA MÄRK! Kui sel hetkel tuli ekraanile meie pulmakuupäev, siis ma mõtlesin, et see on hetkel täiesti minu võimuses, et olla meie pulmapäeval rahul enda peegelpildiga… Maailm annab mulle signaali, et see on võimalik ja nüüd pole muud, kui pingutada.

Muidugi suutsin ma juba ebaõnnestuda ja päeval, kui pidime toitumiskavaga alustama, magasin ma sisse ning ei jõudnud meile kahele midagi valmistada. Minu & Tõnu elurütm on hästi erinev ja mina täielikult ööinimene ja tema funktsioneerib paremini hommikuti ning seetõttu on meie elu suhteliselt hektiline, kus ei eksisteerigi hommikusööke. Väga harva ka normaalseid lõunaid – põhirõhk läheb ikka õhtule ja väga tihti sööme väljas, haarame kiirelt miskit poest või tellime restost.

Tõnu läheb hommikul kindlaks kellaajaks tööle, aga minul võib päev alata ka kell 10, sest minul pole kindlat graafikut ja toimetan pigem kella 2ni või 3ni öösel ja hommikuti – magan nagu notike! Ja Tõnu pigem ärkab tasakesi vee all, kui teeb endale midagi süüa ja kui mina hommikul ei ärka, siis tema ka ei söö. Samas kokkab ta väga tihti just õhtuti, ehk meil ongi selline vaikiv kokkulepe, et mina hoolitsen hommikute, tema õhtute eest – sest mul on lihtsalt vabamad hommikud. Aga ma olen kehv koduperenaine ja armastan hommikuti magada. :( Kuid see on jällegi üks suur miinuskülg minus, mida ma tahan lõpuks ometi muuta. Ma ei taha olla elu lõpuni see poole ööni rabeleja, vaid minna õhtul magama koos Tõnuga ja koos temaga ka ärgata.

Ja seetõttu mul jälle üks hommik sassi läks, sest toimetasin poole ööni enda asju ning hommikune uni oli ju nii magus. Ja siis enne Tõnu äraminekut loomulikult süüdistasin end ning kurvastasin, et olen ebaõnnestuja ja oleksin jälle peaaegu käega visanud, et ahh, ei hakka mina seda toitumiskava tegema (kuigi külmkapi sisu sai eelmisel päeval selle järele just planeeritud), aga sellel hetkel ei lasknud Tõnu mul murduda ja ütles, et tema läheb nüüd küll tööle, aga mina pean talle tunni jooksul saatma pildi, et ma olen kava järgi proovinud endale toitu teha. Mina muidugi jonnisin vastu, aga pärast pikka veenmistööd ma selle pildi talle saatsin ja ma olen nii tänulik, et ta mind motiveeris. Ma oleks 100% jäänud diivanile nukrutsema, kui ta poleks mind utsitanud.

Selline hommikusöögi pilt talle siis “tõestusmaterjaliks” saadetud sai ja kuigi see vb ei näe üldse nii sätitud välja, siis maitses väga hästi! Ja tükk tööd oli selline kogus ära süüa. Pole üldse harjunud.

Tõnuga vaatame ka neid koguseid ja imestame, et kuidas on see kõik võimalik ära süüa? Minul veel kuidagi, aga Tõnul on küll kuidagi eriti ulmelised kogused ja kuigi ta on suur mees, siis ta pole harjunud niimodi sööma. Vahepeal mõtleme, et kas teeme ikka kõike õigesti ja arvutame mitu korda numbrid üle, et kas see kõik on ikka õige. Aga toidud on väga maitsvad olnud, kõht püsib kuni uue toidukorrani täis, tuju on nii hea ja mingeid isusid ka ei ole. Aga me oleme seda ainult paar päeva teinud ka.

Oeh, nüüd tekkiski selline mahalaetud tunne ja uuesti ka mõttehetk, kas peaks vajutama publish nuppu või jätma hoopis mustanditesse? Pärast viskan nädala pärast käega ja sellest ei tule midagi välja? Jälle ebaõnnestun suure hurraga alustatud asjaga? Samas kui see toitumiskava õpetab meid hommikuti jälle sööma ja toob tagasi kokkamis-harjumuse, siis äkki juba see on pool võitu? Dunno.

Vahepeal jälle mõtlesin, et ma enne ei jaga üldse seda Fitlapi teekonda, kui mul pole mingeid võrdluspilte, sest hiljem on piinlik, kui asi jälle ei õnnestu. Aga samas on mul selline krutski sees, et tahaks ikka jagada, arutada ja sisimas on ikka see mõte, et äkki kui ma jagan, siis mul on “väike kohustus” lõpuni minna? Ja retseptid tunduvad nii põnevad, et vahepeal nagu tahaks täiega ikka instas mõnda pilti jagada ja teisi utsitada, sest teiste jagatud pildid motiveerivad mind küll väga!

Mis teie üldse arvate? Kas teid pigem huvitavad sellised postitused/mõtisklused, pildid toitudest, kogu see tervislikkuse teekond või pigem seda jagatakse juba liiga palju?

Mul oleks sellest niii palju abi, kui te enda mõtteid jagaksite. ❤

Sharing is caring...Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter
Pin on Pinterest
Pinterest

12 comments

  1. sandrelle
    sandrelle says:

    Suur-suur aitäh südamest kõigile nii armsate kommentaaride eest! Puudutasite väga hinge ja andsite nii palju häid näpunäiteid! ❤

  2. Avatar
    Helina says:

    Tead, mul on 2019 nt uute alguste aasta olnud. Alustasin koduse trenniga ja ostsin autokooli tõttu prillid, millest olin khm 10 a hoidunud jne.. aga mis mind inspireeris üldse trenni tegema ja seda püsivalt jätkama on fitnessblender! Kaks sümpaatset ameeriklast juutuubis õpetavad, kuidas trenni teha. Kui varem pole üldse järjele saanud ja treeningsaalid mind ei kutsu, siis nendega tekib mõnus usaldus, et nad ei tee maha ja arvestavad ka kõige võhiklikumatega spordi alal. Igal juhul soovitan fitnessblenderit!

  3. Avatar
    Kristin says:

    Olen olnud samas seisus ja tean, mida tunned. Ega tegelikult seda ōiget aega alustamiseks ei teki kunagi. Peab lihtsalt koheset asjaga algust tegem ja kōik enda jaoks lahti mōtestama. Peale 2-3 nädalat läheb juba palju kergemaks ja tekib isegi selline hasart, et oma parema mina poole püüelda. Jaga muidugi edaspidi tulemusi ja oma teekonda, koos on kergem ree peal püsida ja motivatsiooni on ka rohkem😊

  4. Avatar
    Ketlin says:

    Ma ei oska muus osas aidata, kuid tahtsin öelda, et Sinu ja Tõnu pulm saab olema Imeline! Kui 2 nii ideaalset, ilusat, mõistvat, nunnut inimest abielluvad, siis tuleb Päike ise vabatahtlikult välja. Sa oled ilus naine!

  5. Avatar
    Kaie says:

    Mul on nii tore ja armas lugeda ausaid mõtteid :)
    Kusjuures Britt ka ei jaksanud kõike ära süüa ja tegi väiksemad kogused, et sõi palju jaksas ja kõik. Sa saad kindlasti hakkama.
    Ma ise proovisin Orgu kava ja no jummel, ma pole elusees nii haige olnud, kui selle kava ajal, ei sobi see jube praetud ja piimatoodete keskne asi ja kusjuures ma võtsin sellega juurde ja päevad olid 2x pikemad ja vererohkemad ning valusamad. Siis ma sain aru, et see on kindlasti no go ja jõudsin selliste raamatuteni nagu seda on Meditsiinimeediumi raamatud. Ja kusjuures toimib ilgelt hästi. Ma täna enam ei pea tema reeglitest nii rangelt kinni, kuna vanad toitumishäired tõstsid pead jälle ja ma võtan rahulikumalt, aga tervis ja kaalulangus on sellega küll fantastilised olnud. Lihtsalt mu point on, et kuula oma keha, võimalik, et praegu sobiv variant on mõne aja pärast ebasobiv ja on täiesti okei valida teine tee. Ei, mitte alla anda või ebaõnnestuda, vaid valida teine tee, sest Sinule on nii parem.
    Mul on kaks soovitust ka Sulle: kehapendel (äkki saab googledades selgitusi, sellega õpid keha kuulama, mida ta tahab) ja D. Heer “Kuidas saada iseendaks ja muuta maailma” (ma tunnen need mõtted ära, mida siin kirjeldad ja ma olen kümmekond aastat koolitajana igasugu raamatuid ja tehnikaid õppinud ja proovinud ja uskumatu, aga see on pm esimene, mis aitas kergelt ja rõõmuga vastu minna elule ja mitte end maha teha nii palju, äkki on selles Sinu jaoks ka miskit ;) ).

  6. Avatar
    Elise says:

    Nii tore kuulda, et oled Fitlapi enda jaoks avastanud! Olen kava kasutaja olnud juba päris pikka aega, aga seda vahelduva eduga just selle sama rutiinipuuduse tõttu, mis vahepeal tekib. Muidugi ka on igal pool palju ahvatlusi ja ma pole teab mis tugeva iseloomuga, et ei öelda :D
    Aga nüüd on sügis uksele koputamas, mis tähendab ka veidi rohkem rutiini ning plaanin ise ka uue hooga Fitlapitama hakata, mispärast on ka sinu arvamused ja teekond igati teretulnud!

  7. Avatar
    Katre says:

    “äkki kui ma jagan, siis mul on “väike kohustus” lõpuni minna” – Minu arust just nii ongi. Teatud asjadega tekib sedasi selline kummaline kohusetunne ja väljakirjutamine on ka endale antud lubadus. Ma vahepeal kirjutan midagi sellist näiteks paberile kirja. Samas.. tihti lükkan ma seda edasi, sest ma ei julge seda kohustust võtta. Kui kirjas – siis ju peab tegema. : )

    Olen ise ka muidu just mõnes mõttes sarnasel teekonnal. Noh, et tahaks mugavustsoonist välja murda, hommikul varem ärgata ja õhtuid teisiti lõpetada jne, aga.. esiteks on hommikuti uni liiga magus. Absoluutselt pole vahet, kas minna varem magama või mitte – ikka ei taha äratuskella peale kohe üldse tõusta. Nagu trotsist vist. :D

    Mis ma veel tahtsin öelda, et.. ma nii loodan, et sa saavutad endaga rahulolu isegi juba enne oma “teekonna” lõppu. Kahju on kuulda, et sa pole endaga rahul või oled oma välimuses kindel. Meenuta kõiki neid kommentaare, kus keegi on öelnud sulle, et sa näed nii hea välja. Võta kasvõi kõik blogikommentaarid/instakommentaarid vms ette ja loe ainiti läbi. Kogu need kommentaarid kõik kasvõi a’la wordi kokku ja prindi välja ja pane kuskile nähtavasse kohta endale, et alati oleks hea meelde tuletada, et teised näevad sind ju nii ilusana. Ehk hakkad lõpuks ka ise uskuma. :D

    Tegelikult on ju kõik meie enda peas. Lihtsalt pikalt mõeldud ebakindlus ongi jäänud meise kinni ja kui iga päev korrutada/kuulda/lugeda positiivset, siis peaks aja peale ka see kinnistuma. : )

    PS. Sa oled nii ilus! Mina olen küll täitsa kade Sinu väljanägemise peale. :P

  8. Avatar
    A. says:

    Väga mõnus postitus!
    Olen ka varasemalt Fitlapi kava tellinud aga tookord tundus kõik niii keeruline ja tüütu. Nüüd on plaan 1. septembrist uuesti alustada. Olen jälginud ka toetusgruppi facebookis ja saanud sealt nii palju inspiratsiooni, et enam ei tundu küll nii keeruline. Näha mida kõike tehakse, kui asendatakse toiduaineid jne, super!
    Mind väga huvitaks sinu poolt sellised postitused, kus jagaksid oma teekonda kaalulangetamisel. See kindlasti motiveeriks ka teisi.
    Edu sulle sinu tegemistel! :)

    • Avatar
      Mi says:

      Ma ka alustasin Orguga aga lõpetasin Fitlapi juures. Kohe üldseeee ei suutnud Orgu kava jälgida ja enamus toite mulle ei meeldinud. Fitlapiga alustasin eelmise aasta novembrist, esimesed 2 ndl võtsin sisse elamiseks ja harjumuste muutmiseks. Olen ca 10kg kaotanud ja kusjuures enamus läks kolme kuuga. Siis hakkasin vabamalt võtma :D aga samas hoiab see kava mind kontrolli all. Ma teadlikult valin tervislikke asju, püüan kcal püsida isegi siis kui kavatoite ei valmista. Mul oleks vaja (pigem tahan) umbes sama palju veel alla võtta ja ma tean kui end käsile võtan, siis ma suudan seda!
      Isegi kui kõik päevad kavas ei püsi, siis sa suudad seda ikkagi, su elustiil muutub piisavalt, et olla pulmapäevaks veeeel kaunim kui praegu! :)

  9. Avatar
    Maarja says:

    Aitäh Sannu sellise postituse eest! Sa ise vist ei kujuta hästi ette millise motivatsiooni ja tegutsemise stardipaugu siis teisedki saavad. Mulle meeldivad sellised postitused kus inimene arutleb ausalt ja reaalselt. Sa tead ju väga hästi, et see teema on mulle väga südamelähedane. Siit siis tulevad mõned minu mõtted ja soovitused, millest me oleme juba ka rääkinud:
    1. See on väga hea, et on eesmärk mille nimel püüelda (ma mõtlen just ajalises graafikus)
    2. Seades endale ajaliselt “piirangud” tuleb olla valmis kindlasti tagasilöökideks ning mõelda juba praegu mis siis teha. Tean omast käest et kõige raskem aeg on kaks esimest nädalat ja siis hakkab kõik kuidagi iseenesest tulema.
    3. Teie elustiili juures on oluline toidu ettevalmistamine ja portsjonid! Te võiksite nt teha ühise toidutegemise pühapäeva. Ja siis mõned toidud sügavkülma ja mõned karpidesse külmikusse. Nädalaks ette ära. Usu mind see on nagu avastaks jalgrattaga sõitmise! Ka hommikusöögid saab nii teha.
    4. Portsjoni suurus, portsjoni suurus ja veelkord suurus! Teil mõlemal tuleks selgeks teha kui palju ja mida te sööma peaksite (valgud, proteiin, süsivesikud jne.)
    5. Liikumine! Kasvõi 15-30 minutit päevas olenemata ilmast kiiremas tempos jalutada. Usu mind taas, see on väga tõhus.
    6. “Unustage ära” et on olemas easy fix! See on saatanast. See täidab kortaks KMA eesmärki aga pikas perspektiivis toimib ta pigem vastupidi!
    Igalajal saad mulle ju helistada ja kirjutada kui vaja!
    Koos saate kindlasti hakkama!

  10. Avatar
    Triinu says:

    Mina soovitaks sul tellida endale kulleriga koju nädala toit. Nii sa lihtsatl ei saa murduda. Eriti, kuna toitud toitumiskava järgi, siis sul on lihtne planeerida erinevaid toidukordi ja selle tarbeks tellida toit :) Siis ei teki poes neid mõttetuid oste, mis sind sinu eesmärgist eemale viivad. Ja boonuseks on veel see, et raha hakkab ka üle jääma :p päris ausalt.
    Soovin sulle edu ja usun, et vahet pole, mis kaalus sa oled – imeilus tulevane pruut oled sa ikkagi :)

  11. Avatar
    Geiu says:

    Hei!

    Olete väga tublid :) Tallinnas saate valmistoitu tellida ka koju näiteks Poke Bowl restoranist. Samuti leiab valmistoitu ka Selverist, Coopist ja Circle-K teenindusjaamadest. :)

    Oled väga tubli ja palju edu:)

Lisa kommentaar

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.