Mis meile Viimsi juures meeldib?

FotorCreated34

Mõtlesin, et olen viimasel ajal peamiselt iluteemadel rääkinud ja selliseid igapäeva mõtisklusi pole juba ammu olnud ja täna tekkis hirrrmus tuju ühe sellise kirjutamiseks.

Esiteks “wow-what-mida-ahhhhh”, mis mu facebooki lehel hetkel toimub. Teadsin, et paljud on kindlasti Polar Loop Crystali loosimängust (mäng on siin – facebook.com/sandrelle.net) huvitatud ja mõtlesin, et selle loosiga tuleb kahe poole tuhande pealt vast 3000 jälgijat kokku, aga et praeguseks on see number kasvanud 5400 peale… minu jaoks on see tohutult suur vau!!! Paljude jaoks kindlasti väike number ja ei ole võrreldav suurte tegijatega, aga minu jaoks on see midagi uskumatut ja ma ei suuda seda hoomata. Uh! Aitäh teile kõigile, siiralt ja südamest! Pean teid sellise ägeda aktiivse osavõtu eest veel rohkem poputama hakkama! :)

Aga tänase teema juurde tulles, siis ühel õhtul enne magamajäämist ütlesin Tõnule, et issand, kas sa oled tähele pannud kui vaikne praegu on. Isegi kui meil on aken lahti… Tabasin end kuidagi nii äkki sellelt mõttelt ja mingil huvitavalt kombel pole ma seda varem kas tähele pannud või sellele just otseselt mõelnud. Kui ma Tallinna bussijaama juures elasin, siis toimus miskit alatihti, nädalapäevi küsimata. Jah, siin Viimsis võib nädalavahetuseti rohkem liiklust-õhtuseid korteripidusid olla, aga mõtlen just harilikke õhtuid. Ei ole suvalisi karjuvaid inimesi tänavalt, sireenimöllu ja muid rahutusi, keset mida öösel üles ärkad ja ehmunult toas ringi vaatad.

Minu jaoks on sellised pisiasjad väga olulised, sest olen väikses külas üles kasvanud ja siin Haabneeme kandis seigeldes on kohati selline tunne, et tegemist oleks maakohaga. Kohaga, kus tunnen end turvaliselt ja valin bussipealt tulles pigem pikema ringi kojukõndimiseks, sest hea rahulik on jalutada.

Samas jällegi mu hing ilma meluta ei saa ning näiteks trenni jalutades pean Viimsi keskust läbima ja taaskord on mul hea meel, et seal elu käib, inimesed seiklevad ja autod liiguvad. Et eh, elu käib ja tore on sellest elust osa saada. Alati kusjuures mõtlen sellele, kui sealkandis ringi jalutan. Mind paelubki Viimsi juures see, et mul on koht kus olla rahulikult ja turvaliselt ning kui igav hakkab, siis paar sammu ja olen keset elu, söögikohti, poode, treeningsaali. Põhimõtteliselt on siin kõik selleks, et meie hing rahul oleks. Tean, et paljudele see Viimsi kant üldse ei istu, aga ei peagi.

Eriti mõnusad on aga igasugused metsavahe teed ja just ümberkaudsed kohakesed mere ääres.

Siin mõned nädalad tagasi hoidsin Tõnu imearmast õetütart, käisime mänguväljakutel mängimas ja seiklesime pisut majade vahel ning jälle tabasin end mõttelt, et tunnen end nii turvaliselt. Ja tunnen turvaliselt ka selle pisikese Saasu pärast, kes ühest küljest on nii pisike, õrn ja väärtuslik, aga teisest küljest ei pea ma muretsema, et ta minu hoole all katki läheks või et temaga midagi väljas olles juhtuks. Lastekodu tänaval kartsin ma juba enda pärast, mis veel Saasust rääkides. Loomulikult saan aru, et ka turvalisusel ja turvalisusel on vahet ja ma ei hoia päevad läbi ust pärani lahti, aga ikkagi… mingi rahu on.

Tegelikult polnud muidugi minuga ka seal Lastekodu juures miskit niiiii hullu, minuga ei juhtunud seal miskit jubedat, pigem teised rääkisid õudusjutte ja mul küll ühtegi jubedat intsidenti kunagi polnud. Ja ma olen väga tänulik, et sain tollal ülikoolile nii lähedal ja veel enam, kesklinnas elada. Siiani kui sealt mööda sõidan, siis ikka meenutan neid ägedaid aegasid ja mälestusi ning seda, kuidas kõik järsku nii uus ja huvitav oli. :)

Eks me ka aina enam mõtleme oma päris oma kodule ja siin enda naabri-Kertuga oleme ka palju arutanud selle üle, et väljaspool Viimsit saaks paljupalju soodsama hinnaga kortereid, aga mõlemad oleme nõus olnud sellega, et hingerahu maksab ka midagi. Võime ju mistahes vägeva korteri soodsalt mujale saada, aga… kas tahame seal olla? Kas tunneksime end seal… koduselt? Eks peame nuputama. :) Ja kui nüüd Kertu kogemusest võtta, siis võib ka siiakanti väga mõnusa ja okei hinnaga korteri saada, tuleb vaid silm peal hoida!

Seda teame me tänaseks mõlemad, et Harjumaa kanti jääme pikaks ajaks. Sest oleme küll maahingega noored, aga ambitsioonid ja tulevikuplaanid saavad realiseerimist just siinkandis olles.

Muidugi sellest mereäärsest võlust olen jõudnud juba ka varem pajatada… :) Kuigi me võiksime rohkem seda ära kasutada, et meri siinsamas on. Nüüd ükspäev käisin üle pika rannas, sain oma plaanid vabaks paigutada (loe: siis toimetasin õhtust ööseni) ja mul oligi täpselt seda üksindamõtlemise aega värskes õhus vaja. Võtsin teki kaenlasse, lõikasin apelsine kaasa, korjasin teepealt lõhnaemotsiooniks sireleid ja vajusin rannaliiva. Ma veedan way too much aega ninapidi arvutis olles, nii et selliseid “pause” on aeg-ajalt ikka väga vaja.

Eks selle transpordiga olen ma ise juba algusest peale väga heas suhtes olnud, tunnen alati, et see on pigem teistele probleemiks kui mulle. :D Nii palju kuulen seltskondades seda virinat, et Viimsi ju niiiiiiiiii kaugel. On tõesti, aga kui seda ütleb inimene, kes ise elab Mustamäe teises otsas, siis… me sõidame linna täpselt sama kaua. :)

Ainuke jama Viimsi bussidega on see, et 1A peale käib alatihti mingi jõhker tung ja ma kogu aeg naernud, et ükskord teen ma selle nalja ära ja langen bussipealt tulles kellelegi lihtsalt sülle – nad nii ilusasti ju täpselt seisavad seal ees, justkui tahaksid kalli teha. :D Vahepeal linnas tulles on muidugi ka mul selline tunne, et tahaks juba ruttu koju jõuda, küll on ikka jõhker tiksumine… eriti suvel. Aga ma mõtlen sellele vähe ja viskan pigem mingi mõnusa audioraamatu käima või reivin tasakesi Genka lugude järgi. Jep, minu “salapahe”, nt varahommikuti arrrrmastan ma eriti räppi kuulata, paneb elu käima ja saab laulusõnades olevate roppuste peale veits nurgas naeru kihistada.

Sõitsin põhimõtteliselt kaks ülikooli aastat iga nädalavahetus bussiga koju ja üks ots võttis aega neli tundi, nii et ma olen bussides põhimõtteliselt elanud ja kuigi mul on autojuhiload olemas, siis ma eelistan alati ühistransporti. Hullult tahaks endale tegelikult jalgratast. One day. :)

Igastahes jaa.. sellised mõtisklused siis. Aga kus on teie ideaalne koht elamiseks, kus teie hing end mõnusalt tunneb? Muljetage!

SAMSUNG CAMERA PICTURES

 

Sharing is caring...Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter
Pin on Pinterest
Pinterest

26 comments

  1. Avatar
    Neiu says:

    Ei ole kunagi Nõmmel elanud, aga väga tahaks :) Samuti kutsub mind ka Rocca al mare tagune ala, see, mis jääb vabaõhumuusemi kanti.. Niiii mõnus mere lähedus, privaatsus ja ilus rajoon.. Võib-olla kunagi.. :)

  2. Avatar
    Elo says:

    Kuna minu isa Pärnust pärit ja esimesed eluaastad seal elasin, pean ennast ka ikka pärnakaks. Iga kord, kui seda linna külastan, on nii kodune ja turvaline tunne nagu sa ka kirjeldasid, siis käin kõik oma lemmikud paigad läbi ja mõtlen omi mõtteid. Kui Jõgeval kodus ei tundu puhkus üldse puhkusena, siis Pärnust tagasi tulles tunnen küll alati, et patareid on täis laetud :D Muidugi ma armastan merd ka! Ja Viimsi, see on mu teine lemmik koht. Parim sõbranna juhuslikult elab seal ja vähemalt kord aastas saab teda külastatud ka, siis käime ikka rannas ja niisama väljas ja kogu aeg on midagi teha, ümbruskond on nii mõnus, ma täiega feelin sind! Enda unistus on ka kunagi Viimsisse kodu soetada ;)

    • sandrelle
      sandrelle says:

      Oh, nii lahe! Järgmine kord kui sõbrannale külla tuled, siis anna mulle ka teada. Eriti nüüd suvel! Võiks koos miskit lahedat teha, sööma ja mere äärde piknikut pidama minna! :D :)

  3. Avatar
    L says:

    Ma olen siin tükk aega juba mõelnud, et kas ma olen miskit maha maganud.. Peale su lõpetamist ma ei ole väga kuskil tähele pannud, et sa oleksid öelnud, millega sa praegu tegeled. Huvitav oleks teada :) Eriti just seetõttu, et kool on endal ka lõpetamisel kohe ja maailm valla

    • sandrelle
      sandrelle says:

      Hei! Sa ei ole midagi maha maganud, sest polegi sellest väga rääkinud. Erinevad projektid on käsil ja rääkida pole kõva häälega saanud lihtsalt sellepärast, et muidu jõuab nende ideedega keegi teine ette! Aga põhimõtteliselt on mul kaks ettevõtet, mille kallal nokitsen ja varsti kuuleb neist pikemalt. Lisaks asun pärast reisi ka täiskohaga tööle, nii et läheb veel jõhkramaks möllamiseks, aga nii mulle meeldibki! Räägin pikemalt kõigest siis, kui saan rääkida, luban! :) Sulle edu koolilõpetamisel ja lase elukesel minna ja kõik läheb täpselt nii, nagu minema peab! Ära liialt muretse, tee täpselt seda, mis parasjagu õnnelikuks teeb!

  4. Avatar
    Kertu says:

    Jee, Viimsi!

    Tõesti üks megamõnus koht elamiseks. Ma ei tea kas ma Sulle olen rääkinud aga… Kunagi (arvan et umbes 11-12 aastat tagasi) tutvusin ühe noormehega ja siis ma rääkisin talle oma unistusest elada metsa, mere ja linna ääres… Tol ajal ütles ta mulle, et selline koht on olemas kuskil Pärnu?! kandis (nimetas ka selle aga nüüd juba meelest läinud) ja vot seal ma elada võingi ühel päeval. Aastad läksid mööda ja kui olime juba mõnda aega Viimsis elanud, siis tuli see sama väike unistus meelde. Näe täituski :)

    Pai!
    Aitäh, et mind ka postitusse peitsid :) nii armas oli end siit leida.

    #haabneememutid

    • sandrelle
      sandrelle says:

      Tead armas, mul meenus nüüd Sinu looga see, et väiksena ma ka alati mõtlesin, et kus võiksin tulevikus elada… Ma alati arvasin, et see saab olema Tallinna kant, aga samas mitte päris linnas, aga kusagil eemal. Ja siis rääkisin alati kõigile, et olen kuulnud Viimsist ja kuidas Viimsi kanti kõik kiidavad – ja pildid on alati nii ilusad, kohvikud mõnusad… Äkki siis seal? Ja kõik alati ütlesid mulle, et oh Viimsi nii ülerahvastatud jada-jada ning pole ikka nii ilus koht jne…. Mina muidugi olin ikka järjekindel, et ei, mulle too kant väga meeldib ja äkki kunagi tekib võimalus ringi vaadata. Ning kae imet – nüüd elangi siinkandis. Mõtetel on jõud!

  5. Avatar
    Mallukas says:

    Ma pole küll Viimsis kunagi elanud, aga olen elanud Kadriorus, Mustamäel ja Õismäel. Alles nüüd, Männikul, tunnen ma esimest korda, et …niii lahe on siin! Kuskil mujal olla ei taha!

    Männimets reaalselt 15meetri kaugusel, 10 minuti jalutuskäigu kaugusel rabarajad, lapse lasteaed on läbi metsa tippida, nagu maal elaks :D

        • sandrelle
          sandrelle says:

          Okidoki. Kuule hakkan veebi toimetama hoopis ja üldiselt ka vist kontorisse väga tihti sattuma ei hakka, vb koosolekutel ja alguses, et süsteemiga tutvuda. :)

  6. Avatar
    Anni K says:

    Ma pole kunagi isegi Viimsist läbi sõitnud, aga Su jutu põhjal tundub nii ideaalne elukoht :) Olen maalaps ning ei kujutaks end ette Tallinnas elamas. Külas või vahetevahel on seal täitsa tore käia, kuid pikema aja peale kurnaks Tallinn mind ilmselt ära. Aga päris täpselt ei teagi, kus oleks see ideaalne kohake, ilmselt on vaja veel avastada ja ringi vaadata :)

    • sandrelle
      sandrelle says:

      Nii lahe, et suutsin Sulle mingi pildi ette manada. :) Ja saan täitsa aru sellest “kurnatusest”, paljud kes meil siinkandis külas käivad ütlevad, et on pärast niiii väsinud. Sest siin ei sobi neile, tempo väsitab. Rohkem kindlasti ka saastet jne, mis kohe tunda annab. Ma ju kunagi ei tahtnud suht sarnasel põhjusel Tallinnasse kolida, aga kuidagi harjusin ära ja hakkas meeldima. :) Elad Tallinnast muidu kaugel (uurin lihtsalt sellepärast, et äkki oled ka Lõuna-Eestist pärit nagu mina)?

      • Avatar
        Anni K says:

        Jaa, Lõuna-Eestist ;) Just, minu meelest see elutempo väga kiire seal pealinnas ja päev saab seal ka kuidagi palju kiiremini otsa :) Võrdlesin ükskord et elan Viljandist 20 km kaugusel ja sõidan autoga sinna 15-20 minutiga, sõbrannale Tallinnasse külla minnes kesklinnast Ehitajate teele sõitsin ühistranspordiga 45 minutit! :D Nii see päev seal õhtusse läheb kiires tempos :D Mis oli minu viga, oli see, et valisin muidugi kõige valema bussi, mis tegi meeletu ringi enne kui sihtkohta jõudsin :D

        • sandrelle
          sandrelle says:

          Hahaa, vaeseke. Aga said siis hea ekskursiooni. :D Olen ka kogemata eriti just algusaegadel vale bussi peale astunud ja eriti tore on siis, kui see juhtub täpselt sel hetkel, kui telefoni aku tühjaks saab ja ei ole võimalik asukohta määrata. :D :D Siis tuleb ikka ja jälle appi inimestega suhtlemine.

  7. Avatar
    https://milkymilkycocoacream.wordpress.com/ says:

    Nii tore postitus :)
    “nad nii ilusasti ju täpselt seisavad seal ees, justkui tahaksid kalli teha. :D” haha :D

    Ma ise olen kesklinnas (ütleks isegi, et südalinnas) elades väga rahul, just nimelt seetõttu, et ma jõuan töölt koju max 15 minutiga. Olles ise Laagris elanud ja kunagi igapäevaselt tööpäeviti rongiga Kohilast Tallinna kooli sõitnud, oskan hinnata seda aega, mida kokku hoian ühistranspordi pealt. :)

    • sandrelle
      sandrelle says:

      Hahaa! :D See on Sul hea point küll, et aeg on suhteliselt väärtuslik. Planeerin tavaliselt linna minnes mitu kohtumist samale päevale, sest muidu raiskan lihtsalt nii suure osa ajast bussisõidu peale ära. Mitmeid kordi on olnud nii, et keegi tahab mulle a la väikse pakikese üle anda ja siis püüan alati seletada, et pean natukene planeerima neid linnatulekuid, sest ma lihtsalt kaotan vastasel juhul palju väärtuslikku aega. Olen nüüd varsti seotud ühe lisatööga, mis nõuab alguses vist päris palju linnaskäimist ja äkki siis tulen ja räägin siin hoopis teist juttu kui täna. :D

  8. Avatar
    Liisu says:

    Mina ise elan ka Viimsis ja hetkel jään selle juurde.
    Sõidan iga päev tund aega tööle ja tagasi teine tund, aga mis siis :)

  9. Avatar
    Mia says:

    Ma olen elanud juba ligi 10 aastat Tallinnas, aga pärit olen Pärnust ja hullult tõmbab sinna. Tallinnas on tore, aga Pärnus on mu sõda. Ei tea, kas seda tunnet mõjutab suvi või mis, aga talvel ostsime endale vana maja Pärnu linna ja loodame ühel päeval sinna kolida. Muidugi pole välistatud, et mõned päevad nädalas tuleb Tallinnasse tööle sõita.

    • sandrelle
      sandrelle says:

      Pärnu on nii mõnus! Mäletan, et kui Tõnu seal elas & õppis ja tal külas käisin – tundsin seal end nii koduselt ja süda oli täiega rahul, nii et mõistan täitsa mida Sa tunned. Ja kusjuures meeldis mulle eriti seal veel kevadeti. Ja no nädalavahetused Pärnus/Pärnu kandis on olnud juba väiksest peale selline asi, mida perega aeg-ajalt ette võtsime ja juba sellepärast on mälestused nii soojad. Lahedad ja lõbusad lapsepõlvemälestused!

Lisa kommentaar

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.