PULMAKUTSED & PRUUTNEITSIDE KARBID

Hoolimata pulmade edasilükkamisest pole me üldse kurvad, et nendel imeilusatel kutsetel jääb igaveseks kuupäev, mil tegelikult kõik aset leidma pidi – need mõlemad kuupäevad (nii uus kui vana) hoiavad alatiseks meie südametes olulist kohta ja oleme naljatlenud, et tulevikus on meil lihtsalt lisaks veel üks kuupäev, mida tähistada! Vaimusilmas juba kujutan meid seda kutset lastelastele näitamas ja Tõnuga kampsunites muhelemas (*endiselt silmad armastusest läikimas & käest kinni*), et küll on meil olnud üks põnev elu!

Õnneks tänu pulmalehele oli meie jaoks hästi mugav, et saatsime Digipulma tiimile teksti uue kuupäevaga ja nad said hõlpsasti kõikidele külalistele meili peale info saata – tänu sellisele mõnusale lahendusele me uusi kutseid ei tee, vaid see karbike jääbki ka päriskujul sümboliseerima meie päeva.

POLNUD KAHTLUSTKI, KES MEIE KUTSED TEEB…

Enamus meie sõpradest olid kuni minu vihjeteni Instagramis kindlad, et meisterdan pulmakutsed ise, aga ma poleks enda oskustega suutnud meie ideid sellisel moel teostada. Ma olen tegelikult väga pikalt Ameli tegemistele kaasa elanud ja ma kogu aeg teadsin, et kui meie ühel päeval abiellume, siis pole kahtlustki, kes meie kutsed teeb! Pulmade korraldamise juures olemegi tähtsaks pidanud seda, et meil oleks mingisugune emotsionaalne kontakt või sümpaatsus tegijaga – loomulikult kõigi puhul eelnevat kontakti pole olnud, aga sellegipoolest püüame leida mingisugust ühist joont meiega, sest kogu pulmamaastik on nii lai ja vahvaid tegijaid palju! Ameli puhul oli see emotsioon tugevasti olemas, sest me oleme üksteise tegemistele juba mõnda aega kaasa elanud.

Muidugi oli mul mustmiljon ideed peas, kuidas pulmakutsed lahendada ja vahepeal olin täitsa ahastuses, et ma ei suuda kõiki neid ideid ära hallata ning üheks tervikuks luua. Niiiii palju ilusaid & ägedaid asju tehakse ikka siin maailmas! 😅 Peas tiirleski pidevalt mõte, kuidas valida välja see üks lõplik idee, mis meid kõnetaks… kutsete osas selgusele jõudmine on hetkel vist olnud kogu pulmaplaneerimise juures olnud kõige keerulisem etapp.

Kõige rohkem sümpatiseerisid mind Pinterestist erinevad pleksiklaasidel olevad kutsed (ja märkasin, et olen pleksiklaasil olevaid kutseid kõige rohkem salvestanud) ja õnneks meeldis see idee Tõnule ka – küll aga polnud ma sellist lahendust veel Ameli sulest näinud ja nuputasin pikalt, kes Eestis sellise kutsega hakkama saaks, arvasin, et me ikkagi ei saa neid selliselt teostada. Kuni hetkeni, kui ta ühel päeval Instagrami ühe näidistöö pleksiklaasiga üles pani! Hüppasin vist karmauhti diivanilt püsti ja keksisin Tõnu juurde rõõmustama ja ASAP võtsime Ameliga ühendust. Näidistöö pilt lõi hetkega kõik mu ideed ja mõtted üheks tervikuks, sest kogu selles kutsete kirevas maailmas oligi see täpselt SEE, mis südame ikka no nii kiiresti põksuma pani!

Juba enne Ameliga ühendust võttes tahtsin tegelikult ka väga seda, et kutse oleks karbi sees – just praktilisuse mõttes, et külalised saaksid seda hiljem kasutada kas ehetekarbina, kuidagi teisiti endale oluliste asjade hoiustamiseks või et sinna vahele saaks pärast pidu panna fotopeegli pildid, pulmast saadud ametinimed või hoopis mõne muu detaili pulmast – et see väikene karbike tooks ka aastaid hiljem uuesti avades naeratuse näole.

Pole saladus, et meie südameis on Itaalial eriline koht ja soovime ka enda lähedastele selle erilise maa väikeste asjade võlusid tutvustada ja sellise väikse itaaliahõngulise krutskiga pulmapeo korraldada. Küll aga ei taha me näiteks sidrunite või kollase värviga kuidagi üle pingutada, aga neid elemente lihtsalt natukene enda pulmapäeva sisse tuua. Ja kutsete osas leidsime sellise mõnusa kuldse kesktee – põhitoonid on valge & kuld (ma nii soovisin, et oleks nö kullast elemente), kasutasime meie pulmapäeva üht nö tsitaatlauset ja isegi üks kirjapiltidest on stiililt nagu Itaalia.

… ja loomulikult ei saa ma üle ega ümber pojengidest ning kas see oleks üldse meie pulm, kui põhililledeks poleks pojengid? 😅 Mul oli hirmus tahtmine neid ka kutsetele tuua, aga pisut raske oli leida pleksile sellist disaini, mis jääks samal ajal efekte ja mitte kribukrabu. Nuputasime erinevaid variante ja lõpuks tuli Amelil idee pojengid spetsiaalselt meile joonistada ning lõpptulemus tuli ju täiega nunnukas!

Kasutasime ka karbi sisekaant ära ja sinna panime viite meie pulmalehele, kus pidupäevaga täpsemad detailid kõik kirjas on – jälle hästi mugav lahendus, et pidanud hakkama nuputama, kuidas kõik info ära mahutada.

KAS SA OLEKSID MINU PRUUTNEITSI?

… ja kui ma karbikestest juba rääkima hakkasin, siis hea on sujuvalt üle minna ka pruutneitside kingituste peale. Juba pulmade planeerimise alguses olin elevil pruutneitside mõttest ja ma tean, et paljude jaoks on see justkui välismaine traditsioon, siis mulle on see küll elevust tekitanud. Lihtsalt juba see mõte, et pulmapäeva hommikul mulle kõige lähedasemad sõbrannad minu kõrval oleksid ja tänu nende olemasolule kasvõi natukene vähem pabistaksin.

Tahtsin neile ka teha sellised väikesed kingitused või noh, pruutneitsi-ettepaneku karbikesed, kus oleks pulmapäevaga seotud detaile: midagi, mis jääks mälestuseks, mida nad saaksid pulmapäeval endaga sättimise juurde kaasa võtta ja samas, et oleks midagi praktilist & nunnut ka! Ma lisan alla ka uue video, kus kõigest täpsemalt räägin.

Põhimõtteliselt kogu karbi sisu aitas mul ette valmistada My Unicorn, sest nad lihtsalt teevad nii numpse personaliseeritud asju, et ma ei saanud teisiti! Liis on juba aastaid aidanud mulle ka Sandrelle Beauty jaoks teha erinevaid eritellimusel trükke ja pruutneitside karpe tehes teadsin, et võtan ta ka selle “projekti” juures appi.

Ja kõige esimesena vist nägingi tal üht näidist puslest kirjaga “kas Sa oleksid minu pruutneitsi?” ja selle ümber hakkasin ka ülejäänud karbi sisu planeerima. Liis lausa disainis tüdrukute soengud nii, et nad ka päriselus läheksid nende juuksetooni ja stiiliga kokku! Lisaks tellisin sellised pontsakad veinitumbelrid, mis tegelikult hoiavad ka kohvi soojana või vee külmana sees – hästi praktilised minu meelest!

Ja loomulikult pidi karbi sees olema ka tükike minu käsitööd ja koos Sandrelle Beauty disaineri IIWYga meisterdasin mini-küünlad & roosa kullaga kaetud huulepalsami. Karbi põhja poetasin natukene Itaalia teemat ka ja leidsin meie kihluskoha lähedal poes sidrunidisainiga valged shokolaadid.

Üks suur nuputamine oli leida sügavad, tugevad ja ilusad karbid, mis oleksid magnetkinnitusega ja pärast pikka otsimist ning natukene välismaalt ootamist jõudsid need lõpuks kohale ja kõik asjad mahtusid kenasti sisse ära, juhuu!

Aga nagu ma ülevalpool juba kirjutasin, siis tegelikult olen ma kutsete kättesaamist, pruutneitside karbi sisu ja natukene ka pulmamenüü degusteerimist filminud ning praegu nendele emotsioonidele tagasi vaadata on nii äge! Selles videos on küll palju oumaigaad-tamist, aga samas on need emotsioonid ehedad ja päris! 😅

Mul oli tohutult kahju, et sain ainult Kellule vahetult enne eriolukorda käest-kätte karbikese anda (ja siis muidugi suurest elevusest jäi kõige nunnum pisarates emotsioon kaamerasse püüdmata), sest plaanisin kõikide nende reaktsiooni ka filmida, aga kahjuks saime ainult ekraani vahendusel muljetada.😭

Aga huh, nüüd jõudsin lõpuks selle postituse valmis, ma olen ikka hea mitumitu päeva videot monteerinud, pilte töödelnud ja kirjutanud, mul on silme eest nii kirju juba! 😅

… ahjaa, video & postituse lõpupoole on ka natukene hetki sellest, kuidas käisime enda pulmamenüüd testimas – maitsesime väikestes kogustes enda poolt valitud erinevaid ampse & saime näha ka reaalses suuruses kahte erinevat pearooga (mille vahel valisime) proovida. Aga eks järgmine aasta näeb, kas nad teevad menüüs muudatusi – äkki saame ühele proovitestimisele veel minna. 😂

Sharing is caring...Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter
Pin on Pinterest
Pinterest