RMK METSAMAJAD – KOLM AASTAT TRADITSIOONI

SAMSUNG CAMERA PICTURES

Sipsik pole küll meie matkamisega kuidagi seotud ja tema jääb alati koju, aga see on lihtsalt kuidagi nii tore ning rõõmus pilt meist. :) Kuna “meie pere” koosneb hetkel minust, Tõnust ja kassist, siis jõulupeod toimuvad ikkagi maal ja meil Tallinnas suurt istumist ei toimu. Samas tahtsime ikkagi “enda perega” ja “kolmekesi” ka jõule tähistada ja see pilt ongi just siis tehtud. Alustasime kodus ja hiljem liikusime kahekesi Olde Hansasse edasi. Mis muide on meie teine jõuluaja traditsioon. :P

Täna aga tahtsin hoopis meie matkapisikust rääkida. Olen seda paar korda ka varem maininud, aga alati kas paar päeva enne või pärast jõule võtame me Tõnu perega ette retke rabasse ja seda alati öösiti. Teeme läbi matkaraja ja olenevalt siis rabast veedame paar tundi kas raja lõpus või alguses olevas metsamajas/onnis: teeme elaval tulel süüa, räägime juttu ja tähistame jõuluaega. Selline traditsioon on meil olnud nüüd kolmandat aastat järjest ja see on nii vahva!

Selle traditsiooni teebki ägedaks kaks äärmust – see toimub külmal/lumisel ajal ja öösiti. Enamasti oleme harjunud matkaradu läbi tegema päeval, kevadel, suvel, aga selline öösiti matkamine ja just jõuluajal on hoopistüki erilisem. Ka elav tuli ja kamin/suur ahi on täiesti teise väärtusega just talvisel ajal.

Nii nauditav on pärast pikka matkarada (mis on ühtlasi hea trenn pärast suurt söömingut :D) loodusmajja jõuda, jalga puhata, tuli üles teha ja kokkama asuda. Ja kui kohapeal on olemas külalisteraamat, siis nii tore on lugeda eelmise seltskonna tervitusi, lugusid. Kui kunagi Luhasoo matkarajal käisime, siis jätsime ka enda jälje sinna raamatusse ja kui Tõnu kevadel seal uuesti käis, siis nii tore oli lugeda järgmise seltskonna tänusõnu, et neil toa soojaks kütsime. :)

Ma ei väsi kiitmast, et Eestis metsades on tänu RMKle nii palju ilusaid kohti ja need loodusmajad on lihtsalt nii armsad! Tihtipeale on nendes kohtades isegi tulealustuseks puud maja kõrvale valmis pandud ja majakestest seest võib leida nii tikke, toidureste, küünlaid, soola-pipart, papptaldrikuid – selliseid väikseid asju, mis näitavad, et oled oodatud. Ja lahkudes jätame meiegi midagi endast maha – tihtipeale küll järelejäänud teeküünlaid või ühekordseid nõusid.

Mõtlesin, et uudistan veits RMK kodulehel ja panen siia pilte ka teistest ilusatest kohtadest, aga neid on nii palju, et raske on valida. Kui teil tekib näiteks huvi matkamise vastu, siis kodulehelt saab hõlpsasti valida sobiva piirkonna ja selle, kas otsite rada, onni, maja või mida iganes. Meie tavaliselt otsime piirkonna järgi.

Sel aastal käisime Meenikunno matkarajal Põlvamaal ja kuna loodusmaja on kohe raja alguses, siis alguses kõndisime raja läbi ja siis tulime majja tagasi. Uuh, see oli alles matk! Me ise mõtlesime, et rada on ligi 4km pikk, aga lõpuks tuli välja, et tuli vähe pikem ring… Sellegipoolest oli mõnus matk ja kõhud olidki hiljem tühjemad. :D Tavaliselt võtamegi jõulusöömingust allesjäänud salatid, verivorstid ja muu toidu kaasa ning teeme kohapeal soojaks ning on pidulik sööming. Ja suurtest termostest kuuma tee joomine on sellistel hetkedel ka kuidagi nii eriline. Praegu sellele mõeldes tekib ka nii soe tunne sisse…

Igastahes soovitan teistelegi matkahuvilistele meie matkarajasid uudistada. Minu meelest on nii äge, kuidas rabaskäimine näiteks päikeseloojangu ajal on noorte seas nii popiks saanud. Olete ilmselt isegi näinud, kuidas pool instagrami on Viru raba pilte täis. Aga olgu see trend omaette – metsas käimine on alati trendikas! Mõni ütleb, et õh, terve sotsiaalmeedia on teatud hooajal rabapilte täis: minugipoolest võib olla, mind see küll kuidagimoodi ei häiri. Just lahe vaadata!

jps liipsaare_metsaonn_1 meenikunno_matkarada_4 meenikunno_matkarada_2matkaraja fotod – kalakoht.ee

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

6 comments

  1. Eleri says:

    Nii imeline traditsioon, kiidan Teid! Mina olen ka väikestviisi raba-usku hakanud minema. Ülimõnus ja rahustav on see. Aga alati rabasse minnes võtan endale aega nautimiseks. Minu üks kõige sagedamini külastatav raba ongi Meenikunnoraba, sest ma lihtsalt elan sellele niiii lähedal. Olen eelneva kommenteerijaga nõus, et kevadel-suvel on seal veel ilusam, kui talvel. Kindlasti külastage! NB! Need rabajärved on seal ka imelised!

    • sandrelle
      sandrelle says:

      Oo, Eleri, aitäh Sulle. :) Kiidan Sind ka! Ja kindlasti läheme siis kevadel-suvel sinna tagasi ja kaeme teise pilguga ümbruse üle! :) Juba tahaks uuele matkale minna. :P

  2. Piia says:

    Ma olen Meenikunno majas ükskord perega olnud ja sel suvel käisime Mirkoga sealkandis ratastega. Ja see raba on niiiii ilus!! Tõesti, tahtsin kogu aeg ahhetada ja suurest ilu ja rahu üledoosist lihtsalt pikutama jääda. (Et siis samal ajal kahe käega mustikaid süüa, sest neid oli ümberkaudsetes metsades võrratult palju!)

    BOWTIE DIARY

    • sandrelle
      sandrelle says:

      Oh, no näed siis! :) Kusjuures kõndimise ajal tegime “vaikusepause”, et loodust nautida ja siis mõtlesin samamoodi, et tahaks kohe pikali visata ja tähti imetleda. :)

  3. miiu says:

    niii tublid matkajad ja nii tore traditsioon! olen viimase osaga eriti nõus – looduses käimise (nagu ka raamatute lugemise) populaarsuses ei saa küll kuidagi midagi halba olla. isegi kui minnakse instagrami jaoks pildistama – järelikult hinnatakse looduse ilu. äge! tahan ka rappa matkama minna nüüd… :)))

Lisa kommentaar