Kuidas ma jõudsin Sandrelle Beautyni?

Üsna mitu korda on erinevates seltskondades ja uute inimestega kohtudes tulnud jutuks minu ilutoodeteni jõudmine. Või kuidas käsitöökosmeetika minuni jõudis. Ja tihtipeale hingan ma sügavalt sisse, naeratades muigan ning mõtlen, et kust alustada. See sügav hingetõmme ei ole loomulikult üldse tingitud sellest, et ma ei viitsiks kuidagi rääkida ja see küsimus ei ole mulle ka kuidagi tüütu, aga ma alati mõtlen, et missuguse jutuga nüüd alustada. Kas pika või veel pikema või saaks seda teekonda kuidagi lühidalt edasi anda? Mina muidugi jääkski kirglikult jahvatama, aga kas teine pool seda kuulata jõuab?

Mingit erilist avastamislugu mul tegelikult rääkida ei ole, aga kõige lühem vastus oleks ilmselt see, et Sandrelle Beauty sündis paarist tagasihoidlikust purgist emale ja sõbrannadele kingituseks ning koorijad meeldisid neile niivõrd, et purgi tühjenedes tahtsid nad uut! Ja ühtäkki tellisid koorijaid juba sõbrannade sõbrannad, emad, vanaemad… Ja nii see sõna levis!

Tegelikult olen siiamaani täheldanud seda, et kõige enam jõutakse toodeteni läbi sõbranna-sõbrannade, ehk et kas kuskil seltskonnas avati pakki koos või kingiti sünnipäevaks või nähti vannitoas ning tekkis ka kohe tahtmine katsetada. Ehk siis tooted on saanud suust-suhu reklaami ja on jõudnud ka paljude selliste inimesteni, kellel facebooki polegi ja blogisid ei loe. Mis teeb mind loomulikult… väga õnnelikuks. :) Aga nende inimesteni jõuab see peamiselt ikka tänu teile! Te olete mu võit ja võti!

Kes blogi pikemalt jälginud, siis need ilmselt mäletavad Sandrelle Beauty algust päris hästi. Kuna sõbrannad käisid nii peale ja utsitasid mind tagant, siis lõpuks panin postituse koos koorijate pakkumisega ka blogisse üles ning minu üllatuseks tuli suur posu tellimusi ja nii see edasi rulluski! Aga kuna ma ikkagi olin endas nii ebakindel ja kahtlesin, et kas tooted tegelikult ka kedagi huvitavad ja kas ma ikka oskan ning tean piisavalt, ilutooteid on maailmas juba niigi palju jne, siis jäi toodete tegemine ka mõneks ajaks soiku.

Põhjuseid oli muidugi mitmeid, üks kindlasti see, et ettevõtte tegemine tundus mulle midagi nii hirmsat ja suurt (hehe, siiamaani tegelikult) ja riskantset, et lükkasin selle tegemist aina edasi ning minu enda hirmud ja kõhklused panid asjale pidurid peale. Siis aga võtsin hingesopist enda julguse välja ja hirmu trotsides hakkasin ellu viima midagi, mis on alati mu salasoov olnud. Ja tänu teistele jätkuvatele kirjadele, et Sandraaaa…. millal uuesti tellida saab? Kas nüüd juba saaks? Aga nüüd? Tahaaaks kooorijat… sain innustust, et keegi ikkagi tunneb veel minu toodetest puudust, peale minu sõbrannade ja ema… Ja nüüd ei ole jäänud üle muud, kui lihtsalt tegutseda!

Olen viimasel ajal saanud mitmeid kirju ka selle kohta, kuidas kehasuflee on abiks näiteks kokale, kes igapäevaselt vee ja toidu sees sumpab ning tohtu kätekuivuse ja kareduse all kannatab. Või kuidas üks naine on läbi katsetanud vist kõik maailma kreemid ja on apteegitoodete vastu juba immuunne ning käed on ikka karedad, villis ja katki ning ainukesena on hädast välja aidanud just seesamune kehasuflee, mis tütre kaudu juhuslikult tema kingikotti sattus. Sellise tagasiside peale ma lihtsalt pühin pisaraid ja mõtlen, et ma pean need kirjad endale seinale suurelt välja printima – kui ma korrakski veel endas kahtlen, siis loen nende naiste kirju ning mõistan, miks ma ei tohiks endas hetkekski enam kahelda.

Muide, ülevalpool on üks eriline videoklipp, millest ma juba tüüüükkk aega tagasi blogis rääkisin, aga siin veel jaganud ei ole. Kuidas meeldib, kas tekkis mannavahu-isu? ;) Kui jah, siis tooteid saab uudistada SIIT!

Aitäh teile, te tõesti olete mulle lõpmata kallid!

Meie pisut teistmoodi jõuluajast

Huh, hei, pole ammu näinud (või kirjutanud või rääkinud või kuidas siis õigesti öelda!?)! Avastasin just suure heldimusega, et viimane postitus sai novembris kirjutatud … Et siis ma pole mitte midagi kirjutanud enda aasta kõige lemmikumast ajast … Ja üleüldse on ka instasse suht vähe jõudnud. Uu appi!

Eks ikka põhjustas selle tühimiku (igati heas mõttes, muidugi) Sandrelle Beauty, mille jõuluhooajaga ettevalmistustega alustasime tegelikult juba tükk aega tagasi, sest kohe detsembris oli meil Tartus suur jõululaat (appi, isegi sellest pole jõudnud kirjutada siin, kas peaks tagantjärele, hm?), kus ma isegi vlogmasi filmimisega alustasin, aga loomulikult esimesest päevast kaugemale ei jõudnudki. Nii et mul isegi korraks oli plaan meie jõuluaeg “linti” võtta, aga preagu tagantjärele mõeldes ei kujuta ma küll hästi ette, millal ma neid kokku pannud oleks. Olin niigi viimased kaks jõulueelset nädalat 3-4 tunniste unetundide peal, sest lisaks Sandrelle Beautyle käin ma ka täiskohaga tööl ning kuna tellimusi tuli üllatavalt palju, siis tahtsin võimalikult paljud neist ära täita (kahjuks pidin paljudele ka ikkagi ära ütlema) ja ainuke võimalus oligi kõik muu elu suhteliselt nullitasandile viia ning viimased energiavarud targasti kasutada.

Küll aga tahtsin täna kirjutada hoopis sellest, mida meie Tõnuga tänavusel jõuluajal ette võtsime … Tegelikult juba aastaid oleme me kokku leppinud nii, et asjade ostmise asemel kingime me jõuluajal/aastapäeval/sünnipäevadel üksteisele mingi elamuse, mida mõlemad koos nautida saame. Olgu selleks siis kontsert/teater/teistsugune restoranikülastus/reis/spa – valikuid on ju mõnusateks elamusteks mitu.

Sel aastal mõtlesime mõne jõuluka kontsert-õhtusöögi peale, aga ei leidnud ühtegi sellist sobivat, mis kuidagi kõnetaks ja kuhu tahaks väga-väga minna. Istusimegi ühel mõnusal lumisel õhtul diivanil ja mõtisklesime, missugusest vahvast elamusest me hetkel puudust tunneme. Ja kuna ka Tõnul oli detsember töö juures ülikiire aeg, siis ta sõnastas väga konkreetselt enda soovi, mis ka minul kohe südame põksuma pani: “Ma tahaks minna kuhugile linnast välja, paksu metsa sisse, kuhugi, kus oleks mõnus suur kamin ja saun.”

Soov välja öeldud ja juba üsna pea me täpselt sellise koha ka booking.com’ist leidsime. Kõik tingimused olid täidetud: väga kaugel linnast, keset männimetsa, suur kamin ja mõnusalt higistama ajav saun! Kuigi põhimõtteliselt on kõik see meil ka (Valgamaa) kodus olemas, siis me ikkagi tahtsime, et see oleks selline omaette rahulik olemine ja väljasõit senikäimata kohta. Muidugi päris jõuluajaks läksime ikkagi koju pere juurde. :)

Valituks osutuski selline hubase kirjeldusega puhkemaja nagu Lootuse Spa. Tõsi küll, pärast koha broneerimist ja kodulehel “kristlikust nõustamisest” kui lisasoovist lugedes me korraks tardusime … Meie jaoks on see lihtsalt võõras. Küll aga ootas meid kohapeale minnes ees täpselt see, mida me ootasime, seal oli nii rahulik ja vaikne ning me kohe tundsime, kuidas me seal puhkasime. See, et koht kuidagi usuga seotud on, meid ei häirinud.

Puhkemaja asub kohe pererahva maja kõrval, ent on siiski eraldatud ja omaette. Pärast puhkemaja tutvustamist peremees lahkus ja jättis meid täitsa omapäi toimetama, isegi hommikul ei kohtunud me temaga ega näinud ka kedagi liikumas, et selles osas väga privaatne elamus. :)

Lisaks oli seal kõik vajalik söögitegemiseks ja elamiseks olemas, väga detailideni oli kõigele mõeldud (alates maitseainetes ja lõpetades hommikumantlitega). Käisimegi enne sisseasumist Haapsalust poest läbi ja ostsime igasugu head-paremat kokku, et ikka mõnusa õhtusöögi saate üksteise seltsis jõule veeta. Kuulasime Bocellit, kokkasime ja saunatasime, niisama vedelesime ja lihtsalt puhkasime. See oli tõeliselt üks mõnusamaid kingitusi, mida üksteisele teinud oleme. Sellele tagasi mõeldes tekib uuesti selline zen tunne peale.

Kuna veebruaris on mul väikene juubelike tulemas ja Tõnul sünnipäev ning loomulikult üks väga-väga-väga eriline sündmus – meie 10 aastat!, siis ka sedapuhku on meil üks mõnus plaan soolas, aga sellest räägin juba üsna pea. :)

Sõpradega Kaerajaanis õhtustamas…

Nagu viimases postituses kirjutasin, siis meid ootas siin ükspäev ees üks mõnus restorani-deit sõpradega. Tegeeeelikult käisime seal juba esimesel novembril ja pildidki on mul ammu valmis nokitsetud, aga kirjutama jõudsin alles nüüd. Uups. :D

Armsad Elisa ja Janek kutsusid meid restorani Kaerajaan ning kuigi me oleme Tõnuga sellest mitmeid kordi mööda kõndinud, siis ei ole me kunagi sinna sisse põiganud. Peamiselt seetõttu, et see on tundunud pigem sellise turistidele mõeldud restoraniga, aga oh ei – see on kindlasti üks mõnusamaid kohti, kus käinud olen. Ja maitseelamusi on nö kohalikule seal palju!

Tegelikult soovitas seda kohta juba ammu ka Tõnu õde Maanu, kes koos sõpradega samuti sellest kohast vaimustuses oli. Tema soovitusel võtsingi näiteks valget kala, mis oli võrratu. Ta soovitas magustoite ka ja needki olid imelised.

Mis siis meile selle koha juures meeldis? Ülimõnus, hubane ja soe interjöör ning rõõmsad ja sõbralikud teenindajad. Tõesti, ma tundsin ennast seal nii-nii hästi.

Lisaks arutasime hiljem veel seda, et kuigi söögid olid väga-väga head, teenindus tasemel, miljöö mõnus, siis hinnad olid restorani kohta ikka väga head ning isegi nii mõneski keskpärases pubis on vaat et kallimgi. Kaerajaanist saad aga tõeliselt toreda restoranielamuse, see on täpselt Raekoja platsil (oi, kui mõnuuuuus seal veel jõulude ajal on) ja toidud on maitsvad. Minu eelarvamus oli pigem ikkagi see, et tegemist on kalli turistikohaga, ma ei tea isegi miks.

Katsetasime eelroana ka Eesti sushit – maki kruupide ja angersägaga. See oli niiii hea! :D Maki kruupidega kõlab kahtlaselt, aga uskumatult hästi sobisid kõik maitsed kokku ja mina kui tõeline sushihull sööks seda veel! Lisaks maitsesime karaskit hummusevalikuga ning heeringa tar-tari. Samuti – kõik väga head maitsed!

Poisid valisid pearoaks aga lihaveiseburgerid ja nad kiitsid! Pidi hästi kõhtu täitma ja oli maitsev. Nagu ma enne mainisin, siis mina võtsin valget kala ja samuti sain kõhu ikka väga hästi täis. Portsud on restorani kohta mõnusalt suured. Elisa mekkis pardifileed ja jäi samuti väga rahule. Sain ka maitsta ja mulle meeldis eriti see kaste! Nii et tõesti, kõik mis valitud sai – kõik meeldis.

Meie jäime igati rahule, aitäh Eliška ja Janek kutsumast! ♥ Loodame, et varsti jälle!

Lõhe tar-tar; Eesti sushi; karask hummusevalikuga

KUI toreda nimega vein! :)

Valge kala hernekreemi ja tomatisalsaga

Mahlane pardi rinnafilee kaneeliõunte, maasikate ja puuviljakastmega

Kaerajaani lihaveiseburger marineeritud punapeedi ja lepasuitsujuustuga

Väike üllatus Elisale. :)

Üleval korrusel on kaminasse/korstnasse ehitatud WC – omaette põnev vaatamisväärsus! :D

Dinner-date sõpradega meie pool + Iittala TAIKA kingiloos!

Ma olen siin mitu päeva olnud suure dilemma ees ja oodanud, et armas sügis tagasi tuleks! :D Mitte, et mul lume vastu midagi oleks – absoluutselt mitte, täna hommikul taaskord lund nähes olin megaõnnelik. Küll aga mainisin viimases postituses seda, et üsna pea kirjutan ma enda uutest Iittala Taika nõudest ja just lume tõttu see postitus edasi lükkuski. Need on sellised pigem kirevad ja sügisesed pildid ning mõtlesin, et selle lumega nagu hästi kokku ei passi. Ja loomulikult sadas lumi taas maha täna, kui ma tahtsin selle postituse üles panna. Aga okei, kaua ma ikka edasi lükkan! Võib-olla sobivadki need värvid just sellisesse ilma kõige paremini. :) Allllright!

Korraldasime Tõnuga mõni aeg tagasi (jaa, siis kui kõik kirev ja värviline oli!) meie pool ühe sellise pisut pidulikuma õhtusöögi sõpradele, sest nii ilusad nõud lausa vajavad omamoodi “sisse pühitsemist”, haha! Tegemist on meie kõige esimeste Iittala nõudega ja need on tõesti lihtsalt nii ilusad. Ma olen just seda Taika kollektsiooni Selveris ja Kaubamajas piilunud, aga pole varem õnnestunud endale soetada. Meil on nüüdsest ka igapäevaselt laud kaetud, sest need sobivad ideaalselt kokku ülejäänud elutoaga – justkui omaette sisustuselement! Kindlasti oleksid värvilised nõud ruumile veidi omapära andnud, aga küllap saab tulevikus värvidega rohkem mängida! Hetkel meeldis just nende sobivus kogu ülejäänud ruumiga. Minu soovilisti rändavad näiteks need night blue nõud, mis vist peaksid vist ka uued olema.

Igastahes valisin välja sügavad pastakausid (vt siit), sest nad on nii universaalsed ja nagu kirjelduseski öeldud, siis sobivad nii pastale, salatile kui ka hommikusöögi serveerimiseks. Me oleme neist isegi suppi söönud! Lisaks samas stiilis suured kruusid (link) ja kaks väiksemat kausikest (link) pähklite-kastmete jaoks.

Et lauale ikkagi natukene särtsu-värvi juurde anda, läksin jalutasin natukene aega õues ja korjasin lehti-puuoksi! Selline DIY puudutus ka asjal juures ja kõrvits käib ikka sügisega käsikäes.

Meil oli igati mõnus õhtu mõnusate sõprade seltsis ja erilised plusspunktid lähevad meie pere parimale kokale Tõnule, kes siis nendel taldrikutel midagi ikkagi ka serveeris (see ju see mõte oligi! :D), aga kuna kõhud olid nii tühjad ja toit veel maitsvam, siis toidule suurt fotosessiooni ei jõudnudki korraldada… Küll aga tegi Tõnu enda signatuurrooga ehk karpe (sel korral siis tomatikastmes) ja kõrvale sügisest inspireerituna kõrvitsa risottot. Mm, tahaks praegugi!

Täna läheme nende muhedate kamraadidega aga taaskord ühele mõnusale õhtusöögile ja kindlasti kirjutan sellest juba üsna pea! :)

Sipsik on meil mõnes mõttes kummaline (cats) ja ma ei saa aru tema loogikat külaliste armastamise/mittearmastamise osas, aga nagu sellelt pildilt aru võite saada, siis ühed lemmikud on tal kindlasti…  Janek saab teda alati sülle võtta ja Elisat ta niisama armastab ja magab südamerahuga näiteks tema kõrval… :D Ma alati ikka imestan, kui nad külas käivad. :D

Ja loooomulikult läheb midagi sellest imeilusast Taika kollektsioonist ka teile! Loosi läheb 2 Taika öökulliga suurt taldrikut 27cm (väärtus ca 70€), 2 teema 0,3l tassi (väärtus ca 34€) ja 4 Kartio tumbler 21cl klaasi (väärtus ca 26€)

♥ Kingiloosi leiate minu Instagramist SIIT!

salasõna: öökulli emoticon

Sügisene Iittala Taika kollektsiooni 10. aastapäev

Sel sügisel on toimunud mitu mõnusat pressipäeva ja kuigi enamikest olen Instagramis põgusa ülevaate teinud, siis tahtsin lemmikutest natukene pikemalt ka blogisse kirjutada, sest muljed jagub! :)

Näiteks tähistas Iittala enda Taika kollektsiooni 10. sünnipäeva ja sedapuhku sai üheskoos Ülemiste Citys restoranis Juur tähistatud ning loomulikult katsid laudu just Taika kollektsiooni nõud: teate ju kindlasti, kõik need värvilised rebased-öökullid-sulesabad olid esindatud. Ja kõik nägi lihtsalt imeline välja.

Mõnusa lõuna saatel rääkis Iittala esindaja Soomest meile pisut Taika kollektsiooni ajaloost ning esitles spetsiaalselt ümmarguseks aastapäevaks loodud kruusi kollektsionääridele, millel on kujutatud Taika sarja kuulsat öökulli täiesti uuel viisil – sirutatud tiibadega lendamas. Sellise kruusi sai iga külaline ka endale koju kaasa ja nüüd ilutseb see uhkelt ja ilusalt ka meie riiulis (panin ühe pressipildi ka kohe siia teksti alla sellest kruusist)!

Muuhulgas tutvustati algava sügistalvise hooaja kollektsiooni ja Iittala lauakatmistrende ning mina uudistasin õhinaga Taika black-white kollektsiooni, sest just selles stiilis nõud ma endale välja valisin ja neid samal ajal koju ootasin. Tänaseks on need iludused minuni jõudnud ja juba järgmises postituses räägin neist ka lähemalt. Need on niiii ilusad ja kaunistavad meie lauda igapäevaselt! Sobivad ideaalselt kogu meie ülejäänud toaga kokku ning ka sõbrad on nendest vaimustuses. Korraldasime hiljuti ühe mõnusa sügisese õhtusöögi ja tänu nendele nõudele sai tavapärae õhtusöögi pöörata luksuslikumaks ning pidulikumaks ja hea meel oli seda ilu ka sõpradega jagada.