Sünnipäev @ Paju Villa!

Eile tähistasin enda sünnipäeva ja nagu hommikul Instagramiski mainisin, siis nii mõnusalt üllatusterohket ja armsat sünnipäeva pole mul ammu olnud! Sõbrad ning pered olid liiiiiga helded kingituste tegemisel ning juba hommik algas nii rõõmsalt. Tõnu otsustas mind lemmiksöögi saatel üles äratada (mhm sushiga) ja üllatas väikse kingitusega – sain endale uue Equa joogipudeli! Olen just selle disainiga pudelit endale ammu tahtnud ja see oli armas üllatus, sest kuna Tõnu kinkis mulle sünnipäevaks ja aastapäevaks Bali lennupiletid, siis ma ei oodanud ühtegi kingitust ja keelasin tal minu peale raisata. Aga eiiii, õhtul viis ta mind lisaks veel Paju Villasse õhtusöögile! Nii totu oled musuu!

Päeva üks tipphetki oli kindlasti see, kui kuller tõi ukse taha 25 roosat roosi. Tüüpilise white girlina läksin nii ekstaasi ja selgus, et mu pere Tsirguliinast otsustas mind üllatada. :) Kuigi nad tulevad mulle nädalavahetusel külla, siis ikkagi tahtsid ka õige päeva erilisemaks muuta ja see oli neist nii-nii armas.

Õhtuse Paju Villasse mineku hoidis Tõnu saladuses ja ütles vaid, et paneksin end kella seitsmeks valmis. Kohale jõudes mõtlesin, et appi, kui hubane väike lossikene, et mis resto see veel on – no tõeliselt muinasjutuline näeb see koht välja ja ma ei seostanud seda üldse Paju Villaga, kuigi olen alatii tahtnud sinna minna.

Jäime toitudega megalt rahule! Tellisime eelroana falafeli & artisani friikad ning omg, kuidas neid jälle süüa tahaks. Pearoaks pastaroog “surf & turf” ning see oli ainult heas mõttes tõeline üllataja. Nii välimuse kui maitse poolest. Magustoiduks kitsejuustu brülee, mis maitses täpselt nii nagu üks minu koorija, niiiiiii hea. :D Ainult mõmisesin!

Sharing is caring...Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter
Pin on Pinterest
Pinterest

Üks eriline päev ja veel erilisem kuu!

Ma olen nii-nii õnnelik, sest esimest korda on võimalus Sandrelle Beauty tooteid Tallinnas ka kohapeal nuusutamas-katsetamas käia ja seda terve veebruarikuu jooksul. Mamo võttis minuga juba möödunud aastal ühendust ja tutvustas nende pop-up riiulite mõtet – pakkudes mulle veebruarikuud, mõtlesin, et paremat ajastust olla ei saa! Veebruar on mulle nii südamelähedane: täna on minu sünnipäev ja kahe päeva pärast on meil Tõnuga veel erilisem tähtpäev, sest siis saab meil 10 aastat koos oldud. 10 aastat! Uskumatu…

Mamo kohvikute eesmärk ongi igal erineval kuul tutvustada erinevaid Eesti väikeettevõtjaid ja veeeeebruar on siis meie päralt! :) Juhuuu!

Kuna esimene nädal tundus olevat väga edukas ja riiulid olevat hõredad (aitäh kõigile armsatele, kes on pilte saatnud ja ostmas käinud ning mulle hiljem veel lisatellimusi postkasti saatnud, mul on paras väljakutse neid küll täita, aga tasapisi püüan kõigile vastata :D niiiii armsad olete!!), siis käisin eile ka uusi tooteid juurde viimas ning tänasest saab värskelt uusi asju soetada.

Nii et kui mõtlete kuhu lõunapausile minna, siiiiiis Mamo it is! ja kui sõbrapäeva kinki ka veel ei ole, siis Mamost saab ilusasti siidpaberisse pakituna need soetada. :) See oleks mulle megailus ja kõige parem kingitus!

Ja allpool on väike vlog ka. :)

Sharing is caring...Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter
Pin on Pinterest
Pinterest

Kuidas ma jõudsin Sandrelle Beautyni?

Üsna mitu korda on erinevates seltskondades ja uute inimestega kohtudes tulnud jutuks minu ilutoodeteni jõudmine. Või kuidas käsitöökosmeetika minuni jõudis. Ja tihtipeale hingan ma sügavalt sisse, naeratades muigan ning mõtlen, et kust alustada. See sügav hingetõmme ei ole loomulikult üldse tingitud sellest, et ma ei viitsiks kuidagi rääkida ja see küsimus ei ole mulle ka kuidagi tüütu, aga ma alati mõtlen, et missuguse jutuga nüüd alustada. Kas pika või veel pikema või saaks seda teekonda kuidagi lühidalt edasi anda? Mina muidugi jääkski kirglikult jahvatama, aga kas teine pool seda kuulata jõuab?

Mingit erilist avastamislugu mul tegelikult rääkida ei ole, aga kõige lühem vastus oleks ilmselt see, et Sandrelle Beauty sündis paarist tagasihoidlikust purgist emale ja sõbrannadele kingituseks ning koorijad meeldisid neile niivõrd, et purgi tühjenedes tahtsid nad uut! Ja ühtäkki tellisid koorijaid juba sõbrannade sõbrannad, emad, vanaemad… Ja nii see sõna levis!

Tegelikult olen siiamaani täheldanud seda, et kõige enam jõutakse toodeteni läbi sõbranna-sõbrannade, ehk et kas kuskil seltskonnas avati pakki koos või kingiti sünnipäevaks või nähti vannitoas ning tekkis ka kohe tahtmine katsetada. Ehk siis tooted on saanud suust-suhu reklaami ja on jõudnud ka paljude selliste inimesteni, kellel facebooki polegi ja blogisid ei loe. Mis teeb mind loomulikult… väga õnnelikuks. :) Aga nende inimesteni jõuab see peamiselt ikka tänu teile! Te olete mu võit ja võti!

Kes blogi pikemalt jälginud, siis need ilmselt mäletavad Sandrelle Beauty algust päris hästi. Kuna sõbrannad käisid nii peale ja utsitasid mind tagant, siis lõpuks panin postituse koos koorijate pakkumisega ka blogisse üles ning minu üllatuseks tuli suur posu tellimusi ja nii see edasi rulluski! Aga kuna ma ikkagi olin endas nii ebakindel ja kahtlesin, et kas tooted tegelikult ka kedagi huvitavad ja kas ma ikka oskan ning tean piisavalt, ilutooteid on maailmas juba niigi palju jne, siis jäi toodete tegemine ka mõneks ajaks soiku.

Põhjuseid oli muidugi mitmeid, üks kindlasti see, et ettevõtte tegemine tundus mulle midagi nii hirmsat ja suurt (hehe, siiamaani tegelikult) ja riskantset, et lükkasin selle tegemist aina edasi ning minu enda hirmud ja kõhklused panid asjale pidurid peale. Siis aga võtsin hingesopist enda julguse välja ja hirmu trotsides hakkasin ellu viima midagi, mis on alati mu salasoov olnud. Ja tänu teistele jätkuvatele kirjadele, et Sandraaaa…. millal uuesti tellida saab? Kas nüüd juba saaks? Aga nüüd? Tahaaaks kooorijat… sain innustust, et keegi ikkagi tunneb veel minu toodetest puudust, peale minu sõbrannade ja ema… Ja nüüd ei ole jäänud üle muud, kui lihtsalt tegutseda!

Olen viimasel ajal saanud mitmeid kirju ka selle kohta, kuidas kehasuflee on abiks näiteks kokale, kes igapäevaselt vee ja toidu sees sumpab ning tohtu kätekuivuse ja kareduse all kannatab. Või kuidas üks naine on läbi katsetanud vist kõik maailma kreemid ja on apteegitoodete vastu juba immuunne ning käed on ikka karedad, villis ja katki ning ainukesena on hädast välja aidanud just seesamune kehasuflee, mis tütre kaudu juhuslikult tema kingikotti sattus. Sellise tagasiside peale ma lihtsalt pühin pisaraid ja mõtlen, et ma pean need kirjad endale seinale suurelt välja printima – kui ma korrakski veel endas kahtlen, siis loen nende naiste kirju ning mõistan, miks ma ei tohiks endas hetkekski enam kahelda.

Muide, ülevalpool on üks eriline videoklipp, millest ma juba tüüüükkk aega tagasi blogis rääkisin, aga siin veel jaganud ei ole. Kuidas meeldib, kas tekkis mannavahu-isu? ;) Kui jah, siis tooteid saab uudistada SIIT!

Aitäh teile, te tõesti olete mulle lõpmata kallid!

Sharing is caring...Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter
Pin on Pinterest
Pinterest

Meie pisut teistmoodi jõuluajast

Huh, hei, pole ammu näinud (või kirjutanud või rääkinud või kuidas siis õigesti öelda!?)! Avastasin just suure heldimusega, et viimane postitus sai novembris kirjutatud … Et siis ma pole mitte midagi kirjutanud enda aasta kõige lemmikumast ajast … Ja üleüldse on ka instasse suht vähe jõudnud. Uu appi!

Eks ikka põhjustas selle tühimiku (igati heas mõttes, muidugi) Sandrelle Beauty, mille jõuluhooajaga ettevalmistustega alustasime tegelikult juba tükk aega tagasi, sest kohe detsembris oli meil Tartus suur jõululaat (appi, isegi sellest pole jõudnud kirjutada siin, kas peaks tagantjärele, hm?), kus ma isegi vlogmasi filmimisega alustasin, aga loomulikult esimesest päevast kaugemale ei jõudnudki. Nii et mul isegi korraks oli plaan meie jõuluaeg “linti” võtta, aga preagu tagantjärele mõeldes ei kujuta ma küll hästi ette, millal ma neid kokku pannud oleks. Olin niigi viimased kaks jõulueelset nädalat 3-4 tunniste unetundide peal, sest lisaks Sandrelle Beautyle käin ma ka täiskohaga tööl ning kuna tellimusi tuli üllatavalt palju, siis tahtsin võimalikult paljud neist ära täita (kahjuks pidin paljudele ka ikkagi ära ütlema) ja ainuke võimalus oligi kõik muu elu suhteliselt nullitasandile viia ning viimased energiavarud targasti kasutada.

Küll aga tahtsin täna kirjutada hoopis sellest, mida meie Tõnuga tänavusel jõuluajal ette võtsime … Tegelikult juba aastaid oleme me kokku leppinud nii, et asjade ostmise asemel kingime me jõuluajal/aastapäeval/sünnipäevadel üksteisele mingi elamuse, mida mõlemad koos nautida saame. Olgu selleks siis kontsert/teater/teistsugune restoranikülastus/reis/spa – valikuid on ju mõnusateks elamusteks mitu.

Sel aastal mõtlesime mõne jõuluka kontsert-õhtusöögi peale, aga ei leidnud ühtegi sellist sobivat, mis kuidagi kõnetaks ja kuhu tahaks väga-väga minna. Istusimegi ühel mõnusal lumisel õhtul diivanil ja mõtisklesime, missugusest vahvast elamusest me hetkel puudust tunneme. Ja kuna ka Tõnul oli detsember töö juures ülikiire aeg, siis ta sõnastas väga konkreetselt enda soovi, mis ka minul kohe südame põksuma pani: “Ma tahaks minna kuhugile linnast välja, paksu metsa sisse, kuhugi, kus oleks mõnus suur kamin ja saun.”

Soov välja öeldud ja juba üsna pea me täpselt sellise koha ka booking.com’ist leidsime. Kõik tingimused olid täidetud: väga kaugel linnast, keset männimetsa, suur kamin ja mõnusalt higistama ajav saun! Kuigi põhimõtteliselt on kõik see meil ka (Valgamaa) kodus olemas, siis me ikkagi tahtsime, et see oleks selline omaette rahulik olemine ja väljasõit senikäimata kohta. Muidugi päris jõuluajaks läksime ikkagi koju pere juurde. :)

Valituks osutuski selline hubase kirjeldusega puhkemaja nagu Lootuse Spa. Tõsi küll, pärast koha broneerimist ja kodulehel “kristlikust nõustamisest” kui lisasoovist lugedes me korraks tardusime … Meie jaoks on see lihtsalt võõras. Küll aga ootas meid kohapeale minnes ees täpselt see, mida me ootasime, seal oli nii rahulik ja vaikne ning me kohe tundsime, kuidas me seal puhkasime. See, et koht kuidagi usuga seotud on, meid ei häirinud.

Puhkemaja asub kohe pererahva maja kõrval, ent on siiski eraldatud ja omaette. Pärast puhkemaja tutvustamist peremees lahkus ja jättis meid täitsa omapäi toimetama, isegi hommikul ei kohtunud me temaga ega näinud ka kedagi liikumas, et selles osas väga privaatne elamus. :)

Lisaks oli seal kõik vajalik söögitegemiseks ja elamiseks olemas, väga detailideni oli kõigele mõeldud (alates maitseainetes ja lõpetades hommikumantlitega). Käisimegi enne sisseasumist Haapsalust poest läbi ja ostsime igasugu head-paremat kokku, et ikka mõnusa õhtusöögi saate üksteise seltsis jõule veeta. Kuulasime Bocellit, kokkasime ja saunatasime, niisama vedelesime ja lihtsalt puhkasime. See oli tõeliselt üks mõnusamaid kingitusi, mida üksteisele teinud oleme. Sellele tagasi mõeldes tekib uuesti selline zen tunne peale.

Kuna veebruaris on mul väikene juubelike tulemas ja Tõnul sünnipäev ning loomulikult üks väga-väga-väga eriline sündmus – meie 10 aastat!, siis ka sedapuhku on meil üks mõnus plaan soolas, aga sellest räägin juba üsna pea. :)

Sharing is caring...Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter
Pin on Pinterest
Pinterest

Sõpradega Kaerajaanis õhtustamas…

Nagu viimases postituses kirjutasin, siis meid ootas siin ükspäev ees üks mõnus restorani-deit sõpradega. Tegeeeelikult käisime seal juba esimesel novembril ja pildidki on mul ammu valmis nokitsetud, aga kirjutama jõudsin alles nüüd. Uups. :D

Armsad Elisa ja Janek kutsusid meid restorani Kaerajaan ning kuigi me oleme Tõnuga sellest mitmeid kordi mööda kõndinud, siis ei ole me kunagi sinna sisse põiganud. Peamiselt seetõttu, et see on tundunud pigem sellise turistidele mõeldud restoraniga, aga oh ei – see on kindlasti üks mõnusamaid kohti, kus käinud olen. Ja maitseelamusi on nö kohalikule seal palju!

Tegelikult soovitas seda kohta juba ammu ka Tõnu õde Maanu, kes koos sõpradega samuti sellest kohast vaimustuses oli. Tema soovitusel võtsingi näiteks valget kala, mis oli võrratu. Ta soovitas magustoite ka ja needki olid imelised.

Mis siis meile selle koha juures meeldis? Ülimõnus, hubane ja soe interjöör ning rõõmsad ja sõbralikud teenindajad. Tõesti, ma tundsin ennast seal nii-nii hästi.

Lisaks arutasime hiljem veel seda, et kuigi söögid olid väga-väga head, teenindus tasemel, miljöö mõnus, siis hinnad olid restorani kohta ikka väga head ning isegi nii mõneski keskpärases pubis on vaat et kallimgi. Kaerajaanist saad aga tõeliselt toreda restoranielamuse, see on täpselt Raekoja platsil (oi, kui mõnuuuuus seal veel jõulude ajal on) ja toidud on maitsvad. Minu eelarvamus oli pigem ikkagi see, et tegemist on kalli turistikohaga, ma ei tea isegi miks.

Katsetasime eelroana ka Eesti sushit – maki kruupide ja angersägaga. See oli niiii hea! :D Maki kruupidega kõlab kahtlaselt, aga uskumatult hästi sobisid kõik maitsed kokku ja mina kui tõeline sushihull sööks seda veel! Lisaks maitsesime karaskit hummusevalikuga ning heeringa tar-tari. Samuti – kõik väga head maitsed!

Poisid valisid pearoaks aga lihaveiseburgerid ja nad kiitsid! Pidi hästi kõhtu täitma ja oli maitsev. Nagu ma enne mainisin, siis mina võtsin valget kala ja samuti sain kõhu ikka väga hästi täis. Portsud on restorani kohta mõnusalt suured. Elisa mekkis pardifileed ja jäi samuti väga rahule. Sain ka maitsta ja mulle meeldis eriti see kaste! Nii et tõesti, kõik mis valitud sai – kõik meeldis.

Meie jäime igati rahule, aitäh Eliška ja Janek kutsumast! ♥ Loodame, et varsti jälle!

Lõhe tar-tar; Eesti sushi; karask hummusevalikuga

KUI toreda nimega vein! :)

Valge kala hernekreemi ja tomatisalsaga

Mahlane pardi rinnafilee kaneeliõunte, maasikate ja puuviljakastmega

Kaerajaani lihaveiseburger marineeritud punapeedi ja lepasuitsujuustuga

Väike üllatus Elisale. :)

Üleval korrusel on kaminasse/korstnasse ehitatud WC – omaette põnev vaatamisväärsus! :D

Sharing is caring...Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter
Pin on Pinterest
Pinterest