Miks tuleks erinevatest juukseid toonivatest palsamitest suure kaarega eemale hoida?

learn the facts here now pilt

this page Ülemisel pildil olen küllaltki rõõmus, aga tegelikult ei olnud olukord siin vahepeal üldse nii rõõmustamist väärt. :D Õnneks ei ole ma juustega seonduvaid asju kunagi hinge võtnud ja pigem lihtsalt naernud, sest ma tean, et küll lõpuks kõik korda saab. Ja eks värvidega eksperimenteerides ma veidi arvestasin ka, et ühe paraja hullusega taas hakkama sain. Palun-palun-palun, kõik, kes tahavad enda juustega midagi eriti värvilist ette võtta – lugege enne läbi see postitus!

buy generic Pregabalin Mõni aeg tagasi uurisin teilt nii blogis kui ka facebookis soovitusi erinevate salongide kohta ja lugeja Getriin soovitas mulle tegelikult asukoha poolest ideaalset juuksurisalongi ning otsustasingi siin Viimsis asuva Rendez-Vous salongi ära katsetada. Lisaks soovitas ta mulle nimeliselt üht juuksurit, kellega on ka üks parajalt naljakas seik. :) Etteruttavalt ütlen ära, et olen lõpuks-lõpuks-lõpuks 100% rahul nii salongi, asukoha, juuksuri ja pakutavate teenustega. See ongi see, kuhu ma alati olen jõuda tahtnud. Aitäh G! :)

Igastahes, mingi aeg viskas mulle totaalselt kopa ette see pruun värv, mis mul vahepeal oli. See nägi küll alguses kaunis välja, ent pestes/kuludes muutus nii rooste värvi ja selline toon ei sobi mulle absoluutselt. Pruuniks aga värvisin ma need seetõttu, et tahtsin lahti saada laigulisest/ebaühtlasest lillast, mis ei näinud ka enam viisakas välja. See oli küll äge lokki keerates ja sättides, ent igapäevaselt tõeline jubedus. Ma kandsin selle “tumeda-lilla” perioodi jooksul vaid mõned korrad enda juukseid lahti, sest see ei näinud lihtsalt hea välja. Ehk siis nagu aru saate, siis see lilla oli sel korral ikka täielik möödapanek. :D

Salongi minnes ja rääkides enda soovist taas juukseid triibutama hakata arvas juuksur kohe, et see lilla hakkab alt meile käru keerama. Kuna ma olen ühel korral juba kärtspunasest ilma suurema vaevata “tagasi tulnud”, siis püüdsin teda ikka ümber veenda, et triibutamisest piisab küll ja värvipesu pole vaja teha. Näitasin isegi pilte, kuidas pruunile triibutamine tol korral sujus.

Aga siis-aga siis… Hakkas punane värv eriiiiti erksalt end näitama. Ja mitte otstest ega juurest vaid täpselt KESKELT! Ikka sealt kohast, kus juuksed vanasti kõige heledamad olid. Ja tulemus oli pehmelt öeldes õõvastav, ma olin nagu rebane. Aga mitte nunnu rebane, pigem selline räsitud. :D Samas ei suutnud ka see hetk mu tuju kuidagi muuta ja ma lihtsalt naersin. “Selle eest siis emme mind hoiataski,” oli minu ainuke mõte peas.

Ja mis sealt alt tulema hakkas ei olnud isegi mitte see lilla juuksevärv, millega mul üldse teises salongis kunagi värviti, vaid ikka VANA HEA VENE PALSAM! Hoidke ausalt eemale igasugustest kergelt toonivatest, palju toonivatest ja nendest vene “palsamitest”. Selle lilla perioodi jooksul kasutasin ma erinevaid toonivaid palsameid lilla erksana hoidmise nimel ning loomulikult maksis see eriti valusasti kätte.

Mis seal ikka… Juuksed kuivaks ja koju minek, hakkas jõhker maskitamine pihta ja läksin paari päeva pärast tagasi. Kuna mind ootas ees väike reis, siis ei tahtnud ma sinna minna nagu mingi kollapunajuss ja sellepärast nii väikse vahega juuksuris käisingi. Kui reedel olid mu juuksed täiesti kuivad ja räsitud, siis suutsin nad esmaspäeval niiiii pehmesse vormi viia – kirjutan järgmises postituses täpsemalt, et kuidas seda tegin. Juuksur oli ka üllatunud! Je-JEE!

Eks pärast taas triibutamist ja siis blondeerimist ei tahtnud ikka juuksed paremaks minna ja nüüd tulebki arvestada sellega, et “normaalse” juuksevärvi tagasisaamiseks pean ma hea mitu korda sinna veel tagasi minema. Pikk protsess on veel ees. Ent olen sellega arvestanud ja mis seal ikka – eks see läbimõtlemata lillaks värvimine polnud just kõige geniaalsem mõte. Sel hetkel muidugi oli, minu arust vähemalt haha.

Siis otsustasime ajutiselt katsetada juurtel maasikablondi kergvärvi/palsamit/toonijat (loomulikult mitte mingit lambist, juuksur ikka teadis, mis ta teeb), et natukenegi normaalse inimesena reisil ära käia ja tulemus jäi vähemalt ühtlane. Loomulikult mitte see, mis me mõlemad saavutada tahtsime, aga esinduslikum ikka. Praeguseks on see maasikablond maha kulunud ja tulemus pigem kollakas.

Ja kusjuures isegi kui mu juuksed on hetkel sellised kollakad ning alt viskab ka punaseid triipe, siis ma olen tulemuse üle ikka mega õnnelik. Tunnen end selles heledas värvis kuidagi mina ise ja isegi reisil ütlesin Tõnule mitu korda, et appi, ma olen end vist tagasi saanud. Isegi naeratus ja naeratamine tuleb palju lihtsamini välja kuidagi. Mitte, et tumedate juustega mingi masendusperiood oli, lihtsalt ma vist tundsin, et see ei ole ikka üldse mina.

Juba nii väike asi, et saan juustesse jälle erinevaid paelu punuda teeb mind nii õnnelikuks. :) Eriti rõõmus olen ka selle üle, et olen leidnud endale lõpuks salongi, mis on mu kodule jalutuskäigu kaugusel, hinnad on mõistlikud, atmosfäär on mõnus, pakutakse kohvi ja tehakse head peamassaaži (oii kuidas ma pettun, kui juuksur peamassaaži ei tee :D) ning kus on sõbralik, lõbus ja enda tööd armastav juuksur.

Ka natukene naljakas seik juhtus selle juuksuriga… Ma olin juba hea tükk aega peegli ees istunud ja kuidagi jõudsin jutuga selleni, et olen pärit Valgamaalt, aga lihtsalt viimased aastad siinkandis elanud, tulin siia kunagi kooli jne. Juuksur siis seepeale ütles nii muu seas, et ta ka kunagi ammuammu Valgas elanud, aga tuli ka sealt ära ikkaaaa tükk-tükk aega tagasi (et vaevalt, et üksteist teaksime vms), aga õde elab endiselt seal. Ja kui ma ta õe nime teda sain, siis hea, et ma seal samas kokku ei kukkunud. :D :D

Ma olin niiiiiiiii pisike, kui me kõik koos liivakastis mängisime ja mul on häguselt meeles kaks mälestust: see, et ta oli minu ja minu tollase parima sõbranna iidol (ma olin tõesti mingi 4 äkki siis) või selline vastasmaja tüdruk, kelle moodi tahtsime olla ja teiseks oli meeles üks foto, kus me kõik reas lastega seisame, minu vend ja tema õde ka siis pildil. Kahjuks kolisid nad mingil ajal oma perega meie külast ära ja mul on isegi häguselt meeles kui õnnetud me kõik olime sel päeval. :D :D Koju jõudes helistasin kohe emale ja ütlesin, et paluuun otsi see pilt välja, ma nii mäletan, et meil on ühes albumis see kindlasti olemas. Ja oligi, emme tegi pildist pildi ja saatis mulle. :D Järgmisel korral saime siis kõhutäie naerda.

Lihtsalt APPI, missugune kokkusattumus. Kuna ma ei ole temaga facebookis ega mujal kontaktis olnud, siis ma loomulikult ei teadnud, missugune ta tänaseks päevaks üldse välja näeb või et ta juuksur on või et ta siin VIIMSIS töötab. Nagu mida hekki. :D Ja nüüd olen ma mingi eriti õnnelik veel selle üle, et tüdruk kes kunagi väiksena oli meil iidoliks on TÕESTI KAH hea juuksur ja temas on olemas kõik see, mida ühelt healt juuksurilt ootan. Nagu tšatšinggg, jackpot! :D

Huh. Emotsioonid-olid-on-laes. Kes endale vahvat juuksurit soovib, siis küsige Rendez-Vous salongis Karinat! ♥

IMG_20170306_181933_739 IMG_20170311_170549_012 IMG_20170322_164513_599

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

7 comments

  1. Anna says:

    Ma käin ka juba mõnda aega Karina juures ja ta on tõesti imeline :) Nii rõõmsameelne ja tore juuksur. Alati teeb tuju heaks ja tulemusega olen ka väga rahul :)

    • sandrelle
      sandrelle says:

      Ooo, niii laheee!! :) Ta tõesti nii heatujuline ja pidin nüüd kahjuks vahepeal käima ühe teise juuksuri juures, sest Karina oli puhkusel ja no, sain küll hea tulemuse, aga Karina positiivsusest ja sõbralikkusest ja peamassaažist tundsin puudust küll. :((

  2. Getriin says:

    Väga hea kuulda, et kõik lõpuks laabus :) Tuli ka välja, et mu üks töökaaslane käib Karina juures ning on ka super rahul. Jällegi kinnitab, et Eesti on väga tilluke ;) Värv väga sobib Sulle – armas, aga samas naiselik!

Lisa kommentaar