Sõpradega Kaerajaanis õhtustamas…

go site

http://ccalaska.com/city-hall/resolutions-fy2014/2011-resolutions/ Nagu viimases postituses kirjutasin, siis meid ootas siin ükspäev ees üks mõnus restorani-deit sõpradega. Tegeeeelikult käisime seal juba esimesel novembril ja pildidki on mul ammu valmis nokitsetud, aga kirjutama jõudsin alles nüüd. Uups. :D

useful link Armsad Elisa ja Janek kutsusid meid restorani Kaerajaan ning kuigi me oleme Tõnuga sellest mitmeid kordi mööda kõndinud, siis ei ole me kunagi sinna sisse põiganud. Peamiselt seetõttu, et see on tundunud pigem sellise turistidele mõeldud restoraniga, aga oh ei – see on kindlasti üks mõnusamaid kohti, kus käinud olen. Ja maitseelamusi on nö kohalikule seal palju!

Tegelikult soovitas seda kohta juba ammu ka Tõnu õde Maanu, kes koos sõpradega samuti sellest kohast vaimustuses oli. Tema soovitusel võtsingi näiteks valget kala, mis oli võrratu. Ta soovitas magustoite ka ja needki olid imelised.

Mis siis meile selle koha juures meeldis? Ülimõnus, hubane ja soe interjöör ning rõõmsad ja sõbralikud teenindajad. Tõesti, ma tundsin ennast seal nii-nii hästi.

Lisaks arutasime hiljem veel seda, et kuigi söögid olid väga-väga head, teenindus tasemel, miljöö mõnus, siis hinnad olid restorani kohta ikka väga head ning isegi nii mõneski keskpärases pubis on vaat et kallimgi. Kaerajaanist saad aga tõeliselt toreda restoranielamuse, see on täpselt Raekoja platsil (oi, kui mõnuuuuus seal veel jõulude ajal on) ja toidud on maitsvad. Minu eelarvamus oli pigem ikkagi see, et tegemist on kalli turistikohaga, ma ei tea isegi miks.

Katsetasime eelroana ka Eesti sushit – maki kruupide ja angersägaga. See oli niiii hea! :D Maki kruupidega kõlab kahtlaselt, aga uskumatult hästi sobisid kõik maitsed kokku ja mina kui tõeline sushihull sööks seda veel! Lisaks maitsesime karaskit hummusevalikuga ning heeringa tar-tari. Samuti – kõik väga head maitsed!

Poisid valisid pearoaks aga lihaveiseburgerid ja nad kiitsid! Pidi hästi kõhtu täitma ja oli maitsev. Nagu ma enne mainisin, siis mina võtsin valget kala ja samuti sain kõhu ikka väga hästi täis. Portsud on restorani kohta mõnusalt suured. Elisa mekkis pardifileed ja jäi samuti väga rahule. Sain ka maitsta ja mulle meeldis eriti see kaste! Nii et tõesti, kõik mis valitud sai – kõik meeldis.

Meie jäime igati rahule, aitäh Eliška ja Janek kutsumast! ♥ Loodame, et varsti jälle!

Lõhe tar-tar; Eesti sushi; karask hummusevalikuga

KUI toreda nimega vein! :)

Valge kala hernekreemi ja tomatisalsaga

Mahlane pardi rinnafilee kaneeliõunte, maasikate ja puuviljakastmega

Kaerajaani lihaveiseburger marineeritud punapeedi ja lepasuitsujuustuga

Väike üllatus Elisale. :)

Üleval korrusel on kaminasse/korstnasse ehitatud WC – omaette põnev vaatamisväärsus! :D

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

Väike lõõgastus Viimsi 18+ SPAs & muljed

Nagu eile lubatud, siis kirjutan täna natukene Viimsi 18+ SPA muljetest. :)

Kusjuures kuigi me oleme Viimsis juba mitu aastat elanud, siis varem me seal käinud ei ole – ka veekeskus on külastamata, aga seda käiku hoiame selleks ajaks, kui õepoeg Emil külla tuleb ja on rohkem vaba aega ka sealt läbi põigata.

Me oleme küll lihtsalt Viimsi SPAs käinud mitmeid kordi, aga seda 18+ osa külastasime esmakordselt. Nagu ma ka eile rääkisin, siis olin selle kohta kuulnud nii head kui ka halba tagasisidet ja see halb oli ikka konkreetselt niii halb, et ma läksin null ootustega sinna. Eks tihtipeale on ikka see, et negatiivsel emotsioonil on rohkem jõudu ja mul ilmselt virvendaski kuklas see, et tegemist on mõttetu kohaga, kus miskit erilist teha ei ole ja kiiresti hakkab igav…

Nooo, meile tegelikult meeldis! Mulle meeldis vägaväga, Tõnu annaks mõned “punktid” vähem, aga sellest kirjutan allpool. :D Ma olin üsna kurb, et aeg nii kiirelt otsa sai, sest oleks tahtnud isegi kauem olla, kõikidesse saunadesse ei jõudnudki. Ja mind üldse ei häirinud see, et palju rahvast oli – ma olen kuidagi viimasel ajal harjunud, et igal pool on palju inimesi. Enamasti satume spaadesse nädalavahetusteti ja muidugi on just siis palju rahvast. Samas ei olnud nüüd ka nii jõhkraid masse, et mitte midagi teha ei saanud. Mullivann oli enamasti kinni ja aurusaunas oli alati paksult täis, aga igale poole mujale tegelikult sai kenasti minna.

Mulle just meeldis selle spaa hubasus ja tekitas minus sellist head rahulikkust. Saunade poolest mitmekülgne ja ilus silmaga vaadata.

Enne spaatamist käisime ka massaažis ja nii mõnus oli pärast massaaži veel vette minna. Hahaa, kusjuures! Meil oli bronnitud mõlemal samale ajale seljamassaaž ja kuna üks massöör vabanes veidi varem, siis lipsasin tema juurde ja kõik oli ülivõrdes hea, kindlasti üks parimaid massaaže, mis saanud olen! Kunagi Hedon SPAs sain maailma kõige mõnusama näohoolduse/massaaži, nii et too jääb ikka esikohale. Aga! Ma arvasin, et Tõnu kõrvaltoas samamoodi mõnuleb nagu mina, aga selgus, et ta sai küll kõike muud kui klassikalist seljamassaaži. Tailanna ikka korralikult sõtkus küünarnukkidega tema peal ja tal oli niiiiii valus ja ebamugav, et mul on lausa kahju, et ta niiiii head massut ei saanud kui mina. Tädi ei saanud inglise keeles just väga hästi aru ka ja ütles vaid “face down!!!!” Niii naersin Tõnut, sest alati massaaži minnes saab ta mingi veidra/naljaka/kummalise kogemuse osaliseks. :D :D Eks ma ütlesin ka talle, et ilma selliste hetkedeta ei oleks sul neid lõbusaid lugusid rääkida ja no kes Tõnut vb natukene rohkem teavad, siis teavad ka seda, et temaga juhtub alati mingeid veidraid asju. Ta nagu magnet sellistele hetkedele. Eks ta siis hea mitu päeva valutas enda “mõnusat lõõgastavat” seljamassaaži. Hahahah! Sorri musu, nii naljakas lihtsalt. Tõnu kirjeldused on muidugi omaette koomika, mina nii hea lugude jutustaja pole. :D

Igastahes jah! Täiega mõnus oli, tahaks veel. :) Aaa, süüa ainult ei soovita tellida – kui, siis ainult jäätist/miskit juua. Me olime kokku 4 tundi spaas ja kõht läks päris tühjaks selle aja peale ja võtsime natuke näksimist, aga kokku ootasime pea tund aega seda. :( Tellimise ajal oli ainult 1 inimene enne meid, aga hoiatati juba siis, et 20 minutit tuleb oodata… Pärast 20 minutit toodi meile kenasti söök, aga hoopis kevadrullide vaagen – seda me ei tellinud. Ja siis ilmselt mindi meie nagitsaid alles valmistaja ja siis tuli meeletult rahvast peale ja nii see läks. :D Et lausa kahju hakkas sellest tunnikesest, mis raisku läks. Aga noh, kes see siis spaase sööma läheb. :) Järgmine kord oleme targemad.

Ma hakkasin alles praegu mõtlema selle 18+ spaa konseptsiooni peale, et peaks olema hea rahulik – lapsi pole jne, keegi ei jookse ei torma. Samas ma ei saanud aru, et midagi väga teisiti oleks olnud, sest mind pole lapsed kunagi spaades häirinud… pigem vastupidi, lahe on vaadata kui rõõmsaks vesi neid teeb ja kui nad seal susserdavadki midagi, pilluvad üksteist vee või jääga, siis ma kihistan alati naerda.

Aga praegu siis kõik, meie muljed olid siis sellised. :) Eks kogemused ongi erinevad ja põnev oleks teada teie muljeid seoses 18+ spaaga? Kuidas meeldis ja kas läheksite uuesti?

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

Üks mõnus põgenemine Pärnusse!

Meil oli üks laupäev planeeritud mõnusaks lebotamiseks spaas ja oi, kuidas me seda ootasime! Vanemad kinkisid mõni aeg tagasi meile piletid ja saime valida mitme ühe keti alla kuuluvate spaade vahel: kuna Grand Rose’is oleme juba mitmeid kordi käinud, siis otsustasime Viimsi 18+ kasuks: olen selle spaa kohta kuulnud nii head kui ka halba tagasisidet ning homses postituses räägin täpsemalt siis sellest, kummale poole siis meie kaldume. :D

Küll aga ütles Tõnu mulle enne laupäeva ehk siis reede päeval, et paki asjad kokku – me sõidame kuskile ja järgmisel päeval oleme spaa ajaks tagasi. Ehk siis tekkis tal sponta idee midagi mõnusat teha ning kuhugile “ära põgeneda”. Appi, ma olin siis veel rohkem elevil!

Ühtegi vihjet ma endale teha ei lasknud ja kui ma isegi natukene pinnisin, siis ega sealt miskit peale keerutamise ei kostunud. :D Aga see tegigi mineku veel lahedamaks, teadmatus ja ootusärevus teeb head ning nii on üllatus veel suurem. Poolel teel hakkasin muidugi juba taipama, et valikuid on põhimõtteliselt kaks: Haapsalu või Pärnu… Ja just see viimane õigeks osutuski.

Meie jaoks on Pärnu kindlasti üks erilisemaid linnu, just enda mõnusa atmosfääri ja ilu poolest. Seal on mõnus igal aastaajal! Ja seal on palju toredaid mälestusi, kõik minu lapsepõlve suved on olnud erilised just seetõttu, et perega sai seal suvitamas käidud ja Tõnu veetis oma tudengipõlve seal. Eks sellised soojad mälestused muudavadki selle linna eriliseks ja muidugi Tõnuga üheskoos oleme loonud uusi mälestusi.

Tõnu üllatus muutus veelgi erilisemaks siis, kui ta Ammende Villa juures peatus. Mina sinnasõitu küll ei näinud, sest ta sidus mul silmad kinni! Kuigi juba silmade kinnisidumine pidi olema märk sellest, et tegemist PEAB olema väga erilise kohaga, siis ma isegi ei mõelnud, et meie teed sinna viivad… Lihtsalt seetõttu, et oleme alati ööbinud ühes erilises toas ja tavaliselt just siis, kui meil on aastapäev. See oli ju lihtsalt… tavaline reede?

Ööbimine Ammende Villas tegi selle põgenemise aga kümneid ja kümneid kordi vingemaks ning Tõnu sebis meile lausa selle toa, kus alati olnud oleme… Tõnu otsis üles ka kritselduse, mis ta 8aastat tagasi ühele puidust kastile “graveeris”. See on endiselt seal alles, hihi!

Ammende võlus tuleb ise veenduda! See on tõesti üks erilisemaid kohti ja kuidagi nii koduseks saanud. Huh! Take me back!

Tõnu, Sa oled parim! ♥

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

Missuguseid põnevaid kohti möödunud nädalal avastatud sai?

Kuigi ma pole küllaltki ammu jaganud meie hetki kooskokkamisest, siis ühine köögis nokitsemine on endiselt tõeline nauding ja tore viis üksteise seltsis mõnusalt aega veeta. Tõnu tegelikult just mõned päevad tagasi rääkis ka, kuidas talle tegelikult meeldib kui mõlemal on pikk & raske tööpäev seljataga ja siis asume miskit süüa tegema: esiteks saame koos aega veeta ja teiseks aitab see mõnusalt mõtteid eemale viia. Mul on tõeliselt vedanud, et ta nii mõtleb ja kokkamisele käe külge paneb. :)

Meie lemmikud hetked on tegelikult need, kui saame otse looduses kokata (toit seljakotti kaasa, grillvarrasteks puuoksad)… Eestis on tohutult palju ilusaid RMK kohti, kuhu kas niisama loodusesse saab seiklema minna või lausa pikemaks ajaks peatuda. Eelmisesse nädalasse jäi meil lausa kaks metsaretke ja ilmselt paljud märkasid juba pilte ka Instagramist: nädala keskel käisime Kuusalu kandis Järvi Pikkjärve telkimisalal grillimas (lihtsalt imeilus koht) ning nädalavahetusel tähistasime Tõnu ema sünnipäeva Värska kandis. Viimasesse kohta jäime ka metsamajja ööseks ja selline elamus on ikka üle prahi! Päeval seikled mööda metsaradu, õhtul askeldad ja kokkad-saunatad ning enne magamajäämist jorutad niisama lõkke ümber.

Ja kui selle ühiskokkamise juurde tagasi tulla, siis me oleme alati lugu pidanud headest õlidest, mida toidu valmistamisel/selle kõrvale serveerimisel kasutame. Oliiviõli on kuidagi hästi loomulik valik ja väga harva kasutame rapsiõli pannkookide tegemisel.

Seetõttu olin ma väga elevil, kui mulle saadeti testimiseks kvaliteetseid oliiviõlisid otse Hispaaniast, mille üks vahva pereettevõte Katalooniast Eestisse tõi. Miks mindi oliiviõli tooma nii kaugele, kui terve poelett on oliiviõlidest pungil? Nende jutu järgi selgus, et tegelikult pole kvaliteetset oliiviõli just kerge leida ning seda avastas õlide maaletooja pärast terviserikke tekkimist. Ka selle naisega rääkides jäi kõlama mõte, et piisab väikesest muudatusest igapäevases toitumises, et elukvaliteet ning enesetunne paraneksid.

Kuna tema jutt tundus väga inspireeriv ja huvitav, siis loomulikult võtsime nende tooted testida. Lisaks on minul probleeme kolesterooliga ja Tõnul kõrge vererõhuga ning kõik, mis aitab kaasa nende probleemikeste leevendamisele on alati teretulnud. Tõnu on enda vererõhu saanud palju-palju paremasse seisu, aga eks siin ei oskagi täpsemalt öelda, kas asi on õlides, õigetes rohtudes, tublis trennis või toitumises üleüldiselt. Küll kindlasti kõige koosmõju!

Agaa… Suurt elevust tekitasid ka nende toodete välimus, sest need näevad nii kaunid välja ja näiteks see Oliveheart ehk südamedisainiga pudel jääb alati uudistajatele silma. See õli pole mõeldud küpsetamiseks, aga näiteks salatitesse ja erinevate snäkkide maitsestamiseks küll.

Vaherepliigina jagan üht meie lemmikretsepti: lõika täistera ciabatta pooleks, viska ellsoojendatud ahju, kahe minuti pärast lisa mozarella ja võta ahjust välja. Lisa õhukesed punase sibula viilud ning nirista oliiviõli peale. MM!

OliveHeart oliiviõli võitis New Yorgis ka parima oliiviõli tiitli, olles kõige tervislikum oliiviõli maailmas. Peamiselt seetõttu, et see sisaldab 25 korda rohkem biofenoole (hüdroksütürosooli ja selle derivaate) kui tavaline oliiviõli – on teaduslikult tõestatud, et oliiviõli biofenoolid aitavad kaitsa vere lipiide LDL-kolesterooli oksüdatiivse stressi eest.

Hea uudis on ka see, et maailma parima oliiviõli eest ei võeta hingehinda ja pudelike maksab vaid 8€. Arvestades seda, et me olemegi seda vaid salatitel-snäkkidel kasutanud, siis pärast mitut kuud on üle poole pudeli siiski veel alles. Kui maitset kirjeldada, siis on see mahlakas, kergelt piprane ja pisut puuviljane.

Nii et kes peab lugu headest oliiviõlidest või tead, kes sellest lugu peab, siis soovitan selle postituse või nende kodulehe biotageco.com järjehoidjasse salvestada! Kuigi jõuludeni on veel aega, siis on hea, kui kingituste tegemise ajaks on põnevat valikut. Kindlasti on sinu ümber inimesi, kes hoolivad oma tervisest ja armastavad põnevaid-uusi tooteid katsetada.

Lisaks saadeti meile katsetamiseks teadaolevat üht parimat küpsetamiseks mõeldud Morello Extra Neitsi oliiviõli, mis omab sertifikaate ECO, Enviromentally Friendly, CAAE, Terres de l’Ebre Biosphere Reserve. Maitselt on meeldivalt värske, tasakaalustatud ja puuviljase maitsega õli. Väga mõnna ning olen seda pisut kasutanud ka kerge näokoorija (suhkur+oliiviõli) tegemisel – hea on mõelda, et nii keha saab head toidet nii sisemiselt kui välimiselt.

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

Nädalavahetus Muumimaal

Otseselt Muumimaal me küll ei käinud, aga sõitsime ühel nädalavahetusel Soome onu perele külla ja avastasime pisut ringi (põnev fakt: Muumid on minu meelest ülinunnud, aga seda multikat ma kardan. Mul tulevad alati judinad peale kui katkendeid sellest näen, võeh, ma ei tea kust ma selle trama saanud olen, haha).

Selle minireisi juures oli kõige vahvam see, et issi ja vennaga (emme jäi koju koerte eest hoolitsema, meie väiksem kutsa tuli just operatsioonilt… ja mu ema ei kannata laevasõitu ka :D) tulid kaasa Restu vanaema ja vanaisa (oleme väiksest peale neid niimodi kutsunud, mitte lihtsalt vanaema ja vanaisa, aga Restu vanaema ja Restu vanaisa), kes pole koos pea 20 aastat pealinna sattunud, veel vähem on nad sattunud väljaspoole Eestit. No okei, Lätit siinkohal arvesse ei võta, sest see on põhimõtteliselt Valgale nii lähedal ja kui nad on seal käinud, siis peamiselt ikka Valka ümbruses.

Nende pealinna tulek tähendas loomulikult ka seda, et nad nägid ära ka kus meie elame ja minu jaoks oli see väga eriline hetk. :) Meie juures tähistasimegi väikestviisi soolaleivakat ja see oli väike vahepeatus enne Soome seilamist. Restukad kostitasid meid maitsvate aiasaadustega: alates sibulatest kuni isevalmistatud mahladeni välja ja nad tõid peretuttava juurest ka mitu karpi värskeid mune. Lisaks panid nad vanemate abiga kokku ühe korvi, kus samuti kõike head ja paremat leidus: veini, juustu, mett, soola, leiba, likööri, teed, kohvi, komme… nimeta vaid!

Ja muidugi ka see polnud veel kõik, sest ühe soolaleiva kingitusega üllatasid Restu vanaema ja vanaisa meid veel – selle vapustavalt kauni lambiga, mis alumisel pildil on! See sobitub meie halli seinaga nagu valatult ja on nii efektne, et ma kogu aeg imetlen seda (efektne lamp efektsel telekalaual, mis Tõnu õe Katu pere poolt meile soolaleivaks tuppa potsatas). Õhtuti on see lamp veel mõnusam ning hubasem, sest kuna led-tuled jooksevad külgede pealt, siis ta valgustab nii kenasti just seda tagumist seina. Ka selle aitasid vanemad meile Hauka Laadalt välja valida, nii et Restukad ise ka uudistasid, et missuguse lambi nad siis meile kinkisid.

Soomes peatusime me Espoo lähedal – meil oli sinnakanti võetud üks majakene, kus mõnusasti kõik ära mahtusime ning õhtupoolikud veetsime seal niisama jutustades ja grillides. Nii tore oli lõpuks näha, kus onu seal pesitseb! Põnev fakt number 2 – ma ei ole kunagi Soomes käinud. :D Jaa, nii naljakas!

Ma küll eriti palju pilte ei teinud ja peamiselt filmisin niisama meile mälestuseks ning “kodukinos” vaatamiseks, aga peamiselt seiklesimegi ümber Espoo ja viimasel päeval jalutasime veidi Helsingis ka ringi. Nautisime head toitu ja shoppasime ning meie saime päris mitu head asja endale koju. Ma lihtsalt käisin ringi ja imestasin ja mõtlesin kogu aeg, et miks meil Eestis selliseid ägedaid sisustuspoode (ja nii soodsate hindadega) pole või kuidagi kohe oli aru saada, et oleme üks samm asjadest maas. :D Valik oli väga suur. Eks kui järgmine kord onule külla läheme, siis peab ühe suurema shoppamise ka veel sisse arvestama.

Eriti õnnelik olen ma roosa lambi ja jänku-sahtlinuppude üle! :D Sain enda nurgakest veits tuunida ja ma pole ühtegi sellist lahedat laualampi veel Eestist leidnud… Nii hea hinna eest ka veel (24€). See näeb lahe välja ja värv on samuti selline nunnu pastelne. Kui muidu on meil enamus toone kodus hall-must-valge ja püüame pigem detailidega värve (ja rõõmu) juurde tuua, siis selliste väikeste asjadega ongi hea kodule särtsu juurde anda. H&Mist skoorisin ühe pastelse toolipadja ka, nii et igati minulik nurk on nüüd valmis!

Ja suur aitäh Kellule, kes selle armsa põrsakese eest nädalavahetusel hoolitses. Sa oled kullatükk! Mi häppi ja Sipsik häppi, mhmmm!

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest