Missuguseid põnevaid kohti möödunud nädalal avastatud sai?

Kuigi ma pole küllaltki ammu jaganud meie hetki kooskokkamisest, siis ühine köögis nokitsemine on endiselt tõeline nauding ja tore viis üksteise seltsis mõnusalt aega veeta. Tõnu tegelikult just mõned päevad tagasi rääkis ka, kuidas talle tegelikult meeldib kui mõlemal on pikk & raske tööpäev seljataga ja siis asume miskit süüa tegema: esiteks saame koos aega veeta ja teiseks aitab see mõnusalt mõtteid eemale viia. Mul on tõeliselt vedanud, et ta nii mõtleb ja kokkamisele käe külge paneb. :)

Meie lemmikud hetked on tegelikult need, kui saame otse looduses kokata (toit seljakotti kaasa, grillvarrasteks puuoksad)… Eestis on tohutult palju ilusaid RMK kohti, kuhu kas niisama loodusesse saab seiklema minna või lausa pikemaks ajaks peatuda. Eelmisesse nädalasse jäi meil lausa kaks metsaretke ja ilmselt paljud märkasid juba pilte ka Instagramist: nädala keskel käisime Kuusalu kandis Järvi Pikkjärve telkimisalal grillimas (lihtsalt imeilus koht) ning nädalavahetusel tähistasime Tõnu ema sünnipäeva Värska kandis. Viimasesse kohta jäime ka metsamajja ööseks ja selline elamus on ikka üle prahi! Päeval seikled mööda metsaradu, õhtul askeldad ja kokkad-saunatad ning enne magamajäämist jorutad niisama lõkke ümber.

Ja kui selle ühiskokkamise juurde tagasi tulla, siis me oleme alati lugu pidanud headest õlidest, mida toidu valmistamisel/selle kõrvale serveerimisel kasutame. Oliiviõli on kuidagi hästi loomulik valik ja väga harva kasutame rapsiõli pannkookide tegemisel.

Seetõttu olin ma väga elevil, kui mulle saadeti testimiseks kvaliteetseid oliiviõlisid otse Hispaaniast, mille üks vahva pereettevõte Katalooniast Eestisse tõi. Miks mindi oliiviõli tooma nii kaugele, kui terve poelett on oliiviõlidest pungil? Nende jutu järgi selgus, et tegelikult pole kvaliteetset oliiviõli just kerge leida ning seda avastas õlide maaletooja pärast terviserikke tekkimist. Ka selle naisega rääkides jäi kõlama mõte, et piisab väikesest muudatusest igapäevases toitumises, et elukvaliteet ning enesetunne paraneksid.

Kuna tema jutt tundus väga inspireeriv ja huvitav, siis loomulikult võtsime nende tooted testida. Lisaks on minul probleeme kolesterooliga ja Tõnul kõrge vererõhuga ning kõik, mis aitab kaasa nende probleemikeste leevendamisele on alati teretulnud. Tõnu on enda vererõhu saanud palju-palju paremasse seisu, aga eks siin ei oskagi täpsemalt öelda, kas asi on õlides, õigetes rohtudes, tublis trennis või toitumises üleüldiselt. Küll kindlasti kõige koosmõju!

Agaa… Suurt elevust tekitasid ka nende toodete välimus, sest need näevad nii kaunid välja ja näiteks see Oliveheart ehk südamedisainiga pudel jääb alati uudistajatele silma. See õli pole mõeldud küpsetamiseks, aga näiteks salatitesse ja erinevate snäkkide maitsestamiseks küll.

Vaherepliigina jagan üht meie lemmikretsepti: lõika täistera ciabatta pooleks, viska ellsoojendatud ahju, kahe minuti pärast lisa mozarella ja võta ahjust välja. Lisa õhukesed punase sibula viilud ning nirista oliiviõli peale. MM!

OliveHeart oliiviõli võitis New Yorgis ka parima oliiviõli tiitli, olles kõige tervislikum oliiviõli maailmas. Peamiselt seetõttu, et see sisaldab 25 korda rohkem biofenoole (hüdroksütürosooli ja selle derivaate) kui tavaline oliiviõli – on teaduslikult tõestatud, et oliiviõli biofenoolid aitavad kaitsa vere lipiide LDL-kolesterooli oksüdatiivse stressi eest.

Hea uudis on ka see, et maailma parima oliiviõli eest ei võeta hingehinda ja pudelike maksab vaid 8€. Arvestades seda, et me olemegi seda vaid salatitel-snäkkidel kasutanud, siis pärast mitut kuud on üle poole pudeli siiski veel alles. Kui maitset kirjeldada, siis on see mahlakas, kergelt piprane ja pisut puuviljane.

Nii et kes peab lugu headest oliiviõlidest või tead, kes sellest lugu peab, siis soovitan selle postituse või nende kodulehe biotageco.com järjehoidjasse salvestada! Kuigi jõuludeni on veel aega, siis on hea, kui kingituste tegemise ajaks on põnevat valikut. Kindlasti on sinu ümber inimesi, kes hoolivad oma tervisest ja armastavad põnevaid-uusi tooteid katsetada.

Lisaks saadeti meile katsetamiseks teadaolevat üht parimat küpsetamiseks mõeldud Morello Extra Neitsi oliiviõli, mis omab sertifikaate ECO, Enviromentally Friendly, CAAE, Terres de l’Ebre Biosphere Reserve. Maitselt on meeldivalt värske, tasakaalustatud ja puuviljase maitsega õli. Väga mõnna ning olen seda pisut kasutanud ka kerge näokoorija (suhkur+oliiviõli) tegemisel – hea on mõelda, et nii keha saab head toidet nii sisemiselt kui välimiselt.

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

Nädalavahetus Muumimaal

Otseselt Muumimaal me küll ei käinud, aga sõitsime ühel nädalavahetusel Soome onu perele külla ja avastasime pisut ringi (põnev fakt: Muumid on minu meelest ülinunnud, aga seda multikat ma kardan. Mul tulevad alati judinad peale kui katkendeid sellest näen, võeh, ma ei tea kust ma selle trama saanud olen, haha).

Selle minireisi juures oli kõige vahvam see, et issi ja vennaga (emme jäi koju koerte eest hoolitsema, meie väiksem kutsa tuli just operatsioonilt… ja mu ema ei kannata laevasõitu ka :D) tulid kaasa Restu vanaema ja vanaisa (oleme väiksest peale neid niimodi kutsunud, mitte lihtsalt vanaema ja vanaisa, aga Restu vanaema ja Restu vanaisa), kes pole koos pea 20 aastat pealinna sattunud, veel vähem on nad sattunud väljaspoole Eestit. No okei, Lätit siinkohal arvesse ei võta, sest see on põhimõtteliselt Valgale nii lähedal ja kui nad on seal käinud, siis peamiselt ikka Valka ümbruses.

Nende pealinna tulek tähendas loomulikult ka seda, et nad nägid ära ka kus meie elame ja minu jaoks oli see väga eriline hetk. :) Meie juures tähistasimegi väikestviisi soolaleivakat ja see oli väike vahepeatus enne Soome seilamist. Restukad kostitasid meid maitsvate aiasaadustega: alates sibulatest kuni isevalmistatud mahladeni välja ja nad tõid peretuttava juurest ka mitu karpi värskeid mune. Lisaks panid nad vanemate abiga kokku ühe korvi, kus samuti kõike head ja paremat leidus: veini, juustu, mett, soola, leiba, likööri, teed, kohvi, komme… nimeta vaid!

Ja muidugi ka see polnud veel kõik, sest ühe soolaleiva kingitusega üllatasid Restu vanaema ja vanaisa meid veel – selle vapustavalt kauni lambiga, mis alumisel pildil on! See sobitub meie halli seinaga nagu valatult ja on nii efektne, et ma kogu aeg imetlen seda (efektne lamp efektsel telekalaual, mis Tõnu õe Katu pere poolt meile soolaleivaks tuppa potsatas). Õhtuti on see lamp veel mõnusam ning hubasem, sest kuna led-tuled jooksevad külgede pealt, siis ta valgustab nii kenasti just seda tagumist seina. Ka selle aitasid vanemad meile Hauka Laadalt välja valida, nii et Restukad ise ka uudistasid, et missuguse lambi nad siis meile kinkisid.

Soomes peatusime me Espoo lähedal – meil oli sinnakanti võetud üks majakene, kus mõnusasti kõik ära mahtusime ning õhtupoolikud veetsime seal niisama jutustades ja grillides. Nii tore oli lõpuks näha, kus onu seal pesitseb! Põnev fakt number 2 – ma ei ole kunagi Soomes käinud. :D Jaa, nii naljakas!

Ma küll eriti palju pilte ei teinud ja peamiselt filmisin niisama meile mälestuseks ning “kodukinos” vaatamiseks, aga peamiselt seiklesimegi ümber Espoo ja viimasel päeval jalutasime veidi Helsingis ka ringi. Nautisime head toitu ja shoppasime ning meie saime päris mitu head asja endale koju. Ma lihtsalt käisin ringi ja imestasin ja mõtlesin kogu aeg, et miks meil Eestis selliseid ägedaid sisustuspoode (ja nii soodsate hindadega) pole või kuidagi kohe oli aru saada, et oleme üks samm asjadest maas. :D Valik oli väga suur. Eks kui järgmine kord onule külla läheme, siis peab ühe suurema shoppamise ka veel sisse arvestama.

Eriti õnnelik olen ma roosa lambi ja jänku-sahtlinuppude üle! :D Sain enda nurgakest veits tuunida ja ma pole ühtegi sellist lahedat laualampi veel Eestist leidnud… Nii hea hinna eest ka veel (24€). See näeb lahe välja ja värv on samuti selline nunnu pastelne. Kui muidu on meil enamus toone kodus hall-must-valge ja püüame pigem detailidega värve (ja rõõmu) juurde tuua, siis selliste väikeste asjadega ongi hea kodule särtsu juurde anda. H&Mist skoorisin ühe pastelse toolipadja ka, nii et igati minulik nurk on nüüd valmis!

Ja suur aitäh Kellule, kes selle armsa põrsakese eest nädalavahetusel hoolitses. Sa oled kullatükk! Mi häppi ja Sipsik häppi, mhmmm!

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

Väike tähistamine @ Mon Repos

Kuna laat kujunes oodatust edukamaks, siis otsustasime end ka selle eest natukene premeerida ja käisime eile õhtustamas sellises restos nagu Mon Repos. Me mõlemad oleme tegelikult väga-väga palju tööd ja vaeva näinud selle kõige nimel, mis meie ümber on ning mõlemad põhitööde/lisaprojektide kõrvalt. Vahel on lihtsalt mõnus maha istuda, töö vilju nautida ja võtta see aeg, et olla selle kõige eest tänulik. Või lihtsalt pidurid peale panna ja aeg maha võtta. Meil mõlemal on kogu aeg palju toimetamisi, aga mõistuse piires muidugi. Seda kuni kella 3-4 ööseni üleval istumist ja toimetamist enam väga tihti ette ei tule, kuigi eelmisel nädalal oli täitsa normaalne öösel vaid 3 tundi magada. :D K-r-e-i-s-i!

Ma ise usun hästi palju sellesse, et üldse mingisugustele unistustele hoogu juurde anda, tuleb ise väga palju vaeva näha… ja tubli olla. :) Eks see ringi toimetamine on mul ju alati veres olnud, kas või kooli ajalgi – ainult et nüüd on minu tegevused ehk teise väljundi saanud.

Aga Mon Repos restost (siit saab ka lähemalt tutvuda) rääkides, siis eile googeldasime mõnusaid restorane ja selle peale sattudes oli mul kohe “ahaa” moment – sel suvel oli seal mingi pidu, mida siis paljud Instagramis kajastasid ja juba tollal vaatasin, et nii mõnna koht. Ja nõnda selle koha välja valisimegi.

Kohapeale minnes pettuma ei pidanud, sest kuigi enamik lilli on juba ära õitsenud, on koht meeletult super, nii ilus ja hubane. Meie jäime väga rahule. Lisaks sõbralik ja viisakas teenindus.

Kuna eelroad olid kõik nii isuäratavad, siis valisime kuidagi välja kolm ja sheerisime neid: tiigerkrevetid popkornis (appi, kui põnevalt see juba kõlas ja mulle niiiii maitses), linnumaksa pâté (osutus meie mõlema lemmmmikuks ja tasub juba laheda välimuse pärast tellida, lisan alla pildi ka, nagu väike roheline õun) ja kreemine Bouillabaisse (maitses hea, supp sinimerekarpidega, aga kuidagi kiirelt viskas maitse üle, nii et mina võtsin vaid paar ampsu).

Põhiroogadeks valisime küpsetatud põldvuti ja mooritud veisepõse Bourguignon kastmes. Mõlemad väga maitsvad ja restorani kohta suured portsud. Küpsetatud põldvutt serveeriti juustuse orsotto ehk siis tangu risottoga (tundus vähemalt) ja megamaitsvate kastmetega. Maitseelamusena igati huvitav!

Nii et igati-igati-igati mõnus õhtu oli!

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

pühapäevane brunch NOAs!

Kuigi ma olen juba mõnda aega siin Viimsi kandis elanud, siis pole veel NOAsse jõudnudki! Aga ma kogu aeg ootasin üht sooja ja päikselist pühapäeva hommikut/lõunat, et sinna kohvitama ja koogile minna. Ja muidugi samal ajal ka mõnusat vaadet nautida. Pean ütlema, et meile väga meeldis seal, magustoidud olid lihtsalt niiiii maitsvad ja kogu see mereäärne olemus lihtsalt mõjus hästi. Kindlasti läheme Tõnuga sinna tagasi!

Aga täna rohkem juttu polegi… :) Nautige nädalavahetust – mina lähen nüüd küünlaid “vaaritama” (sest midagi põnevat on tulemas, kindlasti kirjutan sellest mingil päeval ka pikemalt) ja hiljem lähme sõpradega Viimsi kohvikutepäeva uudistama. :) Niiiii ootan juba!

 

 

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

Mis on üks suvi ilma Eesti saarteta?

Eesti saared on nii mõnusad, et patt oleks eriti just suvisel ajal nende külastamata jätmine ja sellepärast proovimegi igal suvel vähemalt ühel saarel mõnda aega peatuda. Nii palju oleks veel käia, meile siin lähedal on ju ka Naissaar ja Prangli, kus küll Tõnu enda töö tõttu tihti käib, aga vot mina sattunud ei ole. Eh, kaugele Ruhnu saarele näiteks olen sattunud, aga siia lähedale mitte. Aga eks need on ka meil plaanides. :)

Väljavõte minu vanast blogist aastal 2010: “Käisime Ruhnu saarel paar päeva puhkamas, tantsimas (rahvatantsijatega) ja niisama ringi uudistamas. Päris mõnus reis oli jälle, selles suhtes, et ega sinna saarele nii või naa rohkem ei satu. Ruhnus toimus siis üks laat kus me ka esinesime rahvatantsuga.”

Hahaa, miks ma arvasin, et enam ei satu?? Hahaa. :D Päris lahe oleks kunagi veel minna…

Agaa… Mõni aeg tagasi seiklesime Tõnu perega Hiiumaal ja kuigi me oleme seal Tõnuga mitmeid kordi käinud, siis ikka on nii põnev ja mõnus ja avastamist väärt! Ööbisime suure kambaga Kalana puhkekülas ja see on ideaalne koht kämpamiseks. Ilusad ja puhtad majakesed, tekid-padjad kohapeal olemas, kööginurk koos pliidi ja vajaminevate pottide-pannidega, korralik WC ja dušš, väikse lisaraha eest mõnna saun ning asub kohe mere ääres. Tõeliselt mõnus koht! Saad kämpamistunde kätte ja samas ka end hästi tundes.

Tegime palju klassikalisi asju ehk käisime Kõpu ja Ristna tuletorni vaatamas, sääretirp jne, aga täiesti uus avastuskoht oli minu jaoks oli näiteks hipiküla (vist öeldakse nii?) ehk Eesti Eiffeli torni külastamine. Seal oli nii palju vaadata! Paras segasumasuvila, aga mulle meeldis.

Nii et jah, hiphiphiphip-Hiiumaa!! Allpool mõned pildid ka mõnusast Haapsalust. :) Muide, alumine latte pilt on tehtud Kärdlas, sellises kohas nagu Resto Kuur – no see oli lihtsaaaalt megahea latte! Tahaks sinna kindlasti kunagi tagasi minna, sest pärast instast pilte vaadates tundusid nii isuäratavad söögid. Ja interjöörilt ka väga kena koht. :)

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest