KATSETAME FISKARS NUGASID & KINGILOOS!

Kuigi ma olen Fiskars nugade kohta palju kiidusõnu kuulnud, avanes mul alles hiljuti neid ise katsetada. Need jõudsid minuni eriti vahvalt mõni aeg pärast uude kohta sissekolimist, nii et selline “soolaleivakingitus” kulus igati marjaks ära. Eriti just seeõttu, et enamik meie köögiasju on endiselt veel kastides (mhm, köögis on hetkel kõik hädavajalik olemas, ent palju on veel teha) ja toimetasin tükk aega kahe väga nürida noaga. Teised on kusagil kastide põhjas ja ega noodki targemad ole.

Meile Tõnuga meeldib hullult koos kokata ja köögis askeldada ning seetõttu teevad sellised kingitused meele eriti rõõmsaks! Lendasin nugadele rõõmsast ähmist ja elevusest lausa nõnda “peale”, et loomulikult lõikasin ma endale kohe ka näppu. Ja mitte ühe korra. No ei ole lihtsalt nii teravate nugadega harjunud … :D Nüüd on meil Fiskarsi kollektsioonis kuus nuga erinevateks otstarveteks. Kaks neist on pigem sellised üldkasutatavad ja ülejäänud on head abimehed pisut spetsiifilisemal kasutusel. Üheks kindlaks lemmikuks on mul tomatinuga, mis aitab lõigata lihtsalt imekaunid ja õhukesed viilud! Mõnna.

Noad paremalt alustades:

♥ Suur kööginuga (20cm) – universaalne nuga, mis sobib erinevateks lõikamistöödeks köögis
♥ Singi ja lõhe nuga pika ja elastse teraga, mis tagab lõikamisel õhukesed viilud
♥ Praenuga liharoogade lõikamiseks
♥ Keskmine kokanuga (16cm), mis sobib enamikeks lõikamistöödeks köögis
♥ Tomatinuga, mille sakiline tera sobib pehmemate puu- ja köögiviljade lõikamiseks
♥ Kaardus teraga koorimisnuga, mis sobib väiksemate puu- ja köögiviljade lõikamiseks ja koorimiseks

Nugade terad on valmistatud jaapani roostevabast terasest ning nuge tohib pesta ka nõudepesumasinas – meie jaoks suur võit, sest meil on nüüd ka nõudepesumasin! ;) Oleme neid nüüd mitu kuud järjepidevalt kasutanud, nõudepesumasinas pesnud ja noad lõikavad ilma teritamata endiselt väga hästi. Nii et oleme igati rahul!

Fiskars või Friskies ehk kingituse avamine (täpsemalt siis kingikott ise, mitte noad) pakkus vahvat elamust ka Sipsikule. Meeleolukas pildirida kõige all!

Ühtlasi on kõige all ka üks mõõõõõõnus loos koostöös Fiskarsi ja Salvestiga. Et nugade katsetamise kõrvale miskit head mekkida ikka oleks, siis tuli ka Salvest kampa!

FISKARS & SALVEST kingiloosis osalemiseks:

♥ Ole kursis minu tegemistega ehk vajuta like Facebooki SIIN!
♥ Kommenteeri postituse alla enda nimi ja e-mail
♥ Ongi kõik! Mäng läheb lukku 30. augustil!

Loosi läheb Salvesti komplekt kurkide, salatite, kastmete ja Eestimaa kõige tomatisema ketšupiga (4tk) ning 3 Fiskarsi nuga. Universaalne kööginuga (20 cm), tomatinuga ja kaardus koorimisnuga. Mõnusat loosiõnne!

Aitäh kõigile suurepärase osalemise eest! Loosi võitis sel korral Elo Kumel – loodan, et see teeb uue ühiselamu aasta mõnusamaks! :) Võtan Sinuga kohe ühendust!

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

Väike tähistamine @ Mon Repos

Kuna laat kujunes oodatust edukamaks, siis otsustasime end ka selle eest natukene premeerida ja käisime eile õhtustamas sellises restos nagu Mon Repos. Me mõlemad oleme tegelikult väga-väga palju tööd ja vaeva näinud selle kõige nimel, mis meie ümber on ning mõlemad põhitööde/lisaprojektide kõrvalt. Vahel on lihtsalt mõnus maha istuda, töö vilju nautida ja võtta see aeg, et olla selle kõige eest tänulik. Või lihtsalt pidurid peale panna ja aeg maha võtta. Meil mõlemal on kogu aeg palju toimetamisi, aga mõistuse piires muidugi. Seda kuni kella 3-4 ööseni üleval istumist ja toimetamist enam väga tihti ette ei tule, kuigi eelmisel nädalal oli täitsa normaalne öösel vaid 3 tundi magada. :D K-r-e-i-s-i!

Ma ise usun hästi palju sellesse, et üldse mingisugustele unistustele hoogu juurde anda, tuleb ise väga palju vaeva näha… ja tubli olla. :) Eks see ringi toimetamine on mul ju alati veres olnud, kas või kooli ajalgi – ainult et nüüd on minu tegevused ehk teise väljundi saanud.

Aga Mon Repos restost (siit saab ka lähemalt tutvuda) rääkides, siis eile googeldasime mõnusaid restorane ja selle peale sattudes oli mul kohe “ahaa” moment – sel suvel oli seal mingi pidu, mida siis paljud Instagramis kajastasid ja juba tollal vaatasin, et nii mõnna koht. Ja nõnda selle koha välja valisimegi.

Kohapeale minnes pettuma ei pidanud, sest kuigi enamik lilli on juba ära õitsenud, on koht meeletult super, nii ilus ja hubane. Meie jäime väga rahule. Lisaks sõbralik ja viisakas teenindus.

Kuna eelroad olid kõik nii isuäratavad, siis valisime kuidagi välja kolm ja sheerisime neid: tiigerkrevetid popkornis (appi, kui põnevalt see juba kõlas ja mulle niiiii maitses), linnumaksa pâté (osutus meie mõlema lemmmmikuks ja tasub juba laheda välimuse pärast tellida, lisan alla pildi ka, nagu väike roheline õun) ja kreemine Bouillabaisse (maitses hea, supp sinimerekarpidega, aga kuidagi kiirelt viskas maitse üle, nii et mina võtsin vaid paar ampsu).

Põhiroogadeks valisime küpsetatud põldvuti ja mooritud veisepõse Bourguignon kastmes. Mõlemad väga maitsvad ja restorani kohta suured portsud. Küpsetatud põldvutt serveeriti juustuse orsotto ehk siis tangu risottoga (tundus vähemalt) ja megamaitsvate kastmetega. Maitseelamusena igati huvitav!

Nii et igati-igati-igati mõnus õhtu oli!

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

#krissutüdrukuteõhtu

Nagu lubatud, siis nüüd palju rõõmsamatel teemadel! Esimesel juuli nädalavahetusel võtsime Krissu parimate sõbrannadega suuna Pärnu poole, et tema viimaseid päevi vallalisena lõbusalt sisustada. Kuna sõbranna pulmatooniks oli kollane, siis kasutasime seda värvi ka natukene ära, ent mitte liialt, sest põhirõhk pidi jääma ikkagi pulmadele. :) Ja sellepärast otsustasimegi ise riietuda musta, sest see on kollase kõrval mõnusaks kontrastiks. Krissu ikka valges, nagu traditsiooniline on!

Väga lõbus pidu oli ja eriti mõnus, et Janelil (facebook.com/janelijarvelillphotography) õnnestus palju ilusaid ning mõnusaid pilte sellest päevast jäädvustada. Ta on lihtsalt niii armas ja andekas!

Rentisime pisut Pärnust väljapoole ühe maja, mis osutus kohale minnes veel-veel ilusamaks! Hästi hubane, ruumikas ja kuna meid olid nii palju, siis mahutas see meid kenasti ka ära. Üldse tõeline õnn, et Pärnusse majutust saime, sest isegi kui me pool aastat varem pidu planeerima hakkasime, oli valikut ikka väga vähe (eriti nii suurele seltskonnale, naersime ka omavahel, et krt küll on Krissul ikka palju häid sõbrannasid), Pärnu suvel nii popp koht! Sellepärast jäime veeel nii mõnestki asjast ilma (kulm-kulm, limusiin), sest kõik ju suvitavad ja pralletavad seal.

Agaa… ma rohkem ei räägikski tegelikult, sest jagan pigem videot & pilte! :)

 

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

Natukene eemaloleku põhjustest…

Ma ei ole enda blogisse juba mõnda aega jõudnud ja üks peamine põhjus on olnud seotud selle blogipostitusega, mille kirjutasin mõnda aega tagasi. Sain teilt palju ilusaid mõtteid, kirju ja kogemusi, mis pani ka mind hetki ümber hindama, pisut tugevamini kallistama ja mõistma. Appi, nii raske on neid ridu kirjutada… istun hetkel kohvikus ja üldse ei taha siin teiste ees jälle nutma hakata. Kõik on tegelikult ikka veel nii värske. Möödas on kõigest 1 kuu.

Ja nagu mõned ilmselt juba aru saavad, siis kahjuks ei pidanud mu armas vanaisake isegi poolt aastat vastu ja läks jaanipäevaks pilve peale trallitama… Kuna ta ei saanud enda operatsioonide pärast ise ligi aasta aega süüa, siis ma loodan, et tema suurim unistus – kunagi veel mõnusat grillliha süüa – seal heas kohas täitus… Huh, ma konkreetselt kirjutan enda mõtteid hetkel sõnade kaupa ja siis püüan end jälle koguda…

Ma tean, et ma ei pea mitte midagi selgitama, aga lihtsalt tundsin, et tahan enda mõtted kirja panna ja eemaolekust natukene rääkida. Pärast seda ränka uudist pakkisin vist poole tunniga kõik asjad (mul pidi just-just ka puhkus hakkama ja läksime nädalateks maale, tavaliselt pakin ja kalkuleerin nii pikaks ajaks tunde) lihtsat kokku ja sõitsin koju. Nii raske on sellistel hetkedel nii kaugel olla. Õnneks on see vaid kolmetunnine sõit ja ei ela kusagil välismaal.

Ent nende sündmuste valguses kadus mul üldse igasugune tuju kellegagi suhelda ja kuna mul hakkas puhkus, siis otsustasin üldse, et tõmban mitmeks nädalaks igalt poolt leelet… ma lihtsalt ei tahtnud mitte midagi kuulda ega näha, aga olla ainult enda Tsirgus tsillida ja sealt mitte lahkuda. Aga siis tundsin, et ma ei saa ikka päris nõnda ennast igalt poolt välja lülitada ja tahtsin sõpradele ikka olemas olla. Seda enam, et tulemas oli palju armsaid üritusi, sõbranna tüdrukuteõhtu ja pulmad…

Tegelikult olid aga nemad hoopis minu jaoks olemas, see on ikka uskumatu, kuidas sellistel maailma kõige nõmedamatel eluhetkedel kujunevad välja need, kes sind tegelikult hoiavad ja keda tuleks kümne küünega vastu hoida. Aitäh teile armsad, te teate ise väga täpselt, kes te olete! ♥

Aga jah, igasugune eemalolek oli tingitud sellest, et ma lihtsalt ei suutnud ja isegi ei tahtnud end kokku võtta ja tahtsin olla ainult enda perega. Ja rasketest hetkedest hoolimata tulin maalt ära laetult värske enesetunde ja motivatsiooniga.

Palun tõesti hoidke neid kalleid inimesi kes teie ümber on ja kui sa pole ammu enda vanaemale/vanaisale helistanud, siis tee seda täna. :) Ka mina püüan olla veel parem lapselaps neile, kes mul täna veel alles on. Olge tublid! Järgmises postituses juba rõõmsamatel teemadel. ♥

 

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

Küll eluke on ikka mugav ehk toidu kullerdamisest

Mõtlesin täna natukene kirjutada toidu tellimisest ja sellest, kuidas elu on ikka nii mugavaks läinud. Olen tegelikult ammu juba mõelnud jutustada, nii et muljeid on palju ja tekst tuleb kindlasti ülipikk. Tavaliselt kui millessegi väga kirega suhtun, siis jutt jookseb.

Agaaa, meie Tõnuga oleme ka ühed neist, kes on e-toidupoodidega nii ära harjunud ja kiidame igati sellist mugavat elu. :D Nii kahju, et selliseid võimalusi paar aastat tagasi minu ülikooli ajal ei olnud… Andis ikka musklit treenida, kui paar aastat üksinda ja veel neljandal korrusel elasin. Omaette ponnistus oli poest kokkuhabitud asjadega üldse kortermajani jõuda. :D Mäletan siiamaani, kuidas ikka väga tihti silme ees kõik virvendas. Aga no tuli selline elu ka läbi kogeda. Vähemalt ei olnud silme eest must nälja pärast. #aitähemmeissi

Kusjuures ma isegi ei mäleta, millal me viimati sellist suurt toidushopingut tegime. Tavaliselt oli ikka nii, et nädala alguses võtsime ette sellise suurema poeskäigu, kus kõik vajalik nädalaks/kaheks ostetud sai, aga seda pole ammu juhtunud. Eks ikka kui on vaja midagi värsket juurde osta, siis saab kiirelt tiiru käidud.

Kas e-Maxima, e-Selver või e-Coop?

Alguses olin ma natukene skeptiline ka, sest minu jaoks tundus lihtsalt nii aeganõudev järjest rubriike “kapsas, kurk, tomat” kogu aeg lahti võtta, ostukorvi lisada, siis jälle mujale liikuda. Tundus kuidagi segane süsteem ja nii aeganõudev. Seetõttu jäigi e-poes shoppamine Tõnu teha, talle see väga meeldis. :D Aga tegelikult on nii, et keeruliseks on selle teinud ainult e-Maxima, Selveri ja Coopi iseteenindustes on lausa lust shopata. Läheb palju kiiremini ja poe ülesehitus on hästi hea, leiab kõik kiirelt üles.

Aga nüüd ei kujuta ilma e-iseteenindusteta enda elu ettegi. Eriti praegu, mil remonti teeme! Iga minut on pärast tööpäeva arvel ja tahaks puurida-susida-möllata siin nii palju kui võimalik, lihtsalt ei ole aega selleks, et minna veel toidukraami ostma. Valin netist lups-lups kõik vajaliku välja ja enamjaolt kas õhtuks või järgmiseks päevaks on toit esikus. Ükskord läksin alla koridori vastu ka ja sain positiivselt pragada, et eiiii, meil on uksest-ukseni teenus, vutt tuppa. :D

Enamjaolt olen jäänud e-Maximale truuks, peamiselt soodsate hindade poolest. Kui ükskord Selluga võrdlema hakkasin, siis hinnavahe oli ikka olemas. Aga tahtsin lihtsalt vahelduseks ka teisi poode katsetada ja pigistasin silma kinni… Ega mingit erinevust ei olnudki, lihtsalt see, et ühes e-poes oli natu keerulisem, ent odavam shopata. Selver on minu meelest soodne ikkagi ainult laadapäevade ajal. :D

Täna käis esimest korda Coopi (ecoop.ee) kuller ja hakkasime eile Maximaga isegi võrdlema ning hinnad tulid suhteliselt samad. Ainult et Coopis on rohkem selliste… huvitavate asjade valikut. Näiteks olid erinevad Valio proteiinikohupiimakreemid soodukatega ja erinevate maitsetega ning tahtsin sel korral just neid proovida… Miskid asjad olid veel…

Lisaks on Coopi e-poe ülesehitus mulle kõige rohkem meeltmööda. Kõikide asjadega jäin rahule ka, ainult et viinamarjad tulid kuidagi kribud. Ja ingverid ka kuidagi naljakad kronksus. Maxima ja Selver on selles suhtes alati positiivselt üllatanud, et kõik juurikad ja puuviljad on laitmatud.

Oluline nipp esimesele shoppajale

Eks ma vahel olen natukene totukuul ja hajameelne ka ja seetõttu kipun tegema huvitavaid apsakaid, mille üle ise naerda saan, Tõnuga naerda saan ja siis pärast kodustega ka veel naerda saan. :D Sest nad kõik ju kogu aeg narrivad mind ja minu blondumomente. Tervitaks siinkohal kõige suuremat kiusajatekombot – Tõnut & issit.

Ehk siis kõige suurem soovitus oleks ikkagi ka “shoppamise lõpus” vaadata, missuguste suurustega need täpsemalt on. Et ei tekiks sellist olukorda, et “ohooo, niiii hea hind, muidugi võtan” ja siis kohale tuleb… minisuuruses toode. Eks lõpupoole juba hakkad ära tüdinema ja tahaks kiirelt tellimuse kokku saada ja siis jäävad mõned detailid kahe silma vahele. :D

Aga jah, e-shopata on tore! :)

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest