AGA… KUIDAS SIPSIKUL LÄHEB?

Tastylia Portugal FotorCreated5

enter site Mõtlesin, et pole ammu ühest armsast kutist rääkinud (ei tahaks näpuga näidata, aga nänänää, sellest ülemisest ikka), ometigi oleks palju jagada. :) Tema kiirest kasvamisest pole ilmselt mõtet rääkidagi, sest kõik lemmikloomaomanikud või lapsevanemad teavad hästi seda “valusat” hetke, kui ühest väiksest Sipsikust saab ühtäkki suur Sipsik. :D Muidugi ka mina vaatan varasemalt tehtud pilte ja naeran, kui väike siblik ta ikka oli, aga ausalt öeldes meeldib mulle tema praegune tugev ja kohev välimus rohkem. Ta on reaalselt nii ilus, et võib vabalt mänguasja pähe tembeldada…

cheap sunglasses lyrics Täpselt nädal aega tagasi tähistasime Sipsiku minisünnipäeva ehk ta sai viie kuuseks. :) Ma ausalt öeldes tänaseni ei suuda uskuda, et me reaalselt võtsimegi kassi endale. Taban end sellelt mõttelt tavaliselt siis, kui kahekesi Sipsikuga pikutame ja teda kõhu pealt paitan ning tema siis vastutasuks mulle nurrrub! Ja siis ma ütlen talle, et ma tõesti-tõesti, kogust südamest olen tänulik, et meil nõnda armas ja naerutav seltsiline on.

Minu masterplan kiisu korralikuks memmekaks kasvatada kannab ka vilja, sest tänaseni magab ta igal öösel meie kaisus ning süllevõtmistki hakkas nautima. Kõige lahedam on aga see, et me reaalselt jutustame omavahel, sest kui mina või Tõnu “mjäu” ette teeme, siis tuleb temalt ka peagi vastus – “mjäu-mjäu”.

Vahel aga tuleb tal see jutustamistuju öösiti ja ärkame suht tihti selle peale üles, et keegi vaatab otse silma sisse ning teeb eeeriti valjuhäälselt “mjäuuu”. Enamasti tähendab see aga meeldetuletust, et ou, keegi võiks teda nüüd kõhu pealt sügada. Alguses ma siis sügasin ja suikusin, aga kuna ta hakkas igal öösel meid oma sügamisega pinnima, siis me proovime nüüd mitte iga sügamisisu peale välja teha. Ja töötab, sest paar mjäud teeb ja kuna me ei reageeri, siis jääb ta peagi ka ise magama.

Vot. Life with Cats. :D Põhimõtteliselt terve eelmise nädala veetis Sipsik oma aega Tõnu pea kolmeaastase õelapsega ja nad said nii armsasti omavahel läbi. Sipsik ei pannud plehku vaid hakkas kohe teda uudistama ning kuigi ta vahepeal läks “omi asju” ajama, siis ta kogu aeg oli ikkagi seal, kus Saskia. Ehk siis põhimõtteliselt oli tal kogu aeg kõrval, uuris mis ta teeb ja muidugi lasi endaga mängida/pai teha. Meil tekkis Saskiaga ka selline väikestviisi rutiin, et hommikul ärkame ja esimese asjana tuleb Sipsikule süüa panna. Ja nii me siis hommikuti olime – kolmekesti (Saasu-Sipsu-Sannu) uppis Sipsiku kausside juures.

Kõik ikka alati uurivad, et mis “koerustükkidega” Sipskin siis hakkama on saanud… Et missugused juhtmed näritud ja kas tapeet veel alles? Tapeeti meil õnneks kodus polegi, aga kõik juhtmed ja jalanõud on küll ausalt öeldes puutumata. Ja ometigi mul vedeleb näiteks praegugi juhtmepatakas voodi peal ja teda… lihtsalt ei huvita. Ainukesena ongi veidi rüüstatud mu nahast arvutitool, selle peal kõõlub ta nagu pärdik. Aga viskasin sellele lambakarva peale ja nüüd hoiab sellest ka eemale (ta ei salli üldse seda karva millegipärast). Ja kui kodust eemal oleme, siis ei ole ta absoluutselt ühtegi halba üllatust meile siia jätnud. Pigem tuiskab laudade peal siis, kui kodus oleme ja kõike pealt näeme. :D Kuid ma olengi lugenud, et britlased ei ole loomult “käkikeerajad” ehk et nendega on üldjoontes väga vähe pahandusi. Tundub, et praegu peab see fakt paika. :)

SAMSUNG CAMERA PICTURES

VÄIKE ENNE-PÄRAST PILT… :)

ennepärast1SAMSUNG CAMERA PICTURES

PEIDUKAD

eksis ära

ENNE-PÄRAST VOL 2

ennepärast2SAMSUNG CAMERA PICTURES

SIPSIK, SIPSIK IS EVERYWHERE

sipsikigalpool

tsau ja paka ja kurrud ja nurrud! :)

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

18 comments

  1. Merili says:

    Ma vist armusin uuesti, niiiiiiii armas kiisu! :) Kassifänn nagu ma olen, siis minu enda kass on 9 aastane ja ma siiani koguaeg kallistan ja nunnutan teda. :) Imelised loomad, kellest kunagi küllalt ei saa. :)

  2. katariin says:

    Imearmas kiisu! Mul oleks küsimus Sipsiku transpordikoti kohta – uurisin seda ise ka veebipoest ja tundus see suhteliselt pisike. Mis suuruses Sipsiku transpordikott on ja kas ta mahub praegu ka sinna normaalselt sisse? Ning kas te reaalselt transpordite teda ka selle kotiga ja kuidas see talle meeldib?

    Lihtsalt ma saan ka endale laupäeval kiisu ja peame ta Tartust Tallinnasse tooma. Aga transpordikast tundub kuidagi kõle pisikese kassipoja jaoks ja kott tundub hubasem. Samas tahaksin kassi reisimisega harjutada ega tahaks et kott kiiresti väikeseks jääks.

    • sandrelle
      sandrelle says:

      Oii, palju õnne kiisuvõtmise puhul! See on nii lahe aeg, tahaks juba isegi uut kassi. :D Aga meie ostsime sellisest kohast nagu internetshop.ee ja kott on “Vanessa Khaki” 48cm ehk kõige suurem. Alguses tahtsin väiksema osta, aga neil polnud parasjagu seda netipoes ja siis võtsin juba suure. Ja parem on, sest väiksem oleks liiga kiiresti väikseks jäänud.

      Praegu on see kott talle suur, aga see hea sest ta kasvab. :) Ja meie jaoks on kott suht asendamatu, sest reisime temaga tihti. Ja arsti juurde hea sellega viia. Käisin nüüd temaga ükspäev poes ka nii, et ta oli mul seal kotis. :D Seni kuni ma liigun, siis tal igav ei hakka.

      Aga esimesel kojusõidul soovitan teda võimalikult palju süles hoida, nii on talle turvalisem ja kui kotti pistate väikse kassipoja, siis võib ta ehmuda, niigi uus keskkond jne. :)

      Meie tegime tegelikult üldsegi nii, et saatsime transpordikoti kasvatajale, et Sipsik saaks sellega harjuda ja et tuttavad lõhnad külge jääks. Ja siis võtsin transpordikoti enda jalgade juurde ja julgustasin teda süles püsima (alguses tahtis ta ise peitu sinna minna). Ja ma arvan, et tänu sellele, et teda süles hoidsin ja terve kojusõidu paitasin, on ta nüüd mõnus emmekas ja tal tekkis usaldustunne. :)

      Loodan, et sain abiks olla, küsi veel kui midagi pähe torkab. ;)

      • katariin says:

        Aitäh! Koti kasvatajale saatmine oli küll väga hea mõte, aga kahjuks seda ma enam teha ei jõua. Aga koti tellin siis ära :)

  3. Piia says:

    Oiii, ajasid mulle nüüd oma kassi igatsuse peale. Sipsik on ikka nii nummi! Kusjuures peitupugemistega.. Ükskord arvamise, et kass on aknast välja lipsanud ja plehku pannud, kuskilt ei leidnud. Paari tunni pärast ema avastas, et Roosi peitis end vanemate kapis voodilinade sahtlis, magas seal rahulikult :D

    BOWTIE DIARY

  4. Lia says:

    Nägin, et Sipsikul on kaela ümber rihm. Kas te käite temaga jalutamas ka? Hiljuti oli tuttavatel halb kogemus. Nimelt oli neil ka kombeks käis kassiga jalutamas ning üks hetk kui kass õue lipsas kadus ta ära. Lõpuks leiti ta üles just sealt kuhu neil oli kombeks jalutada ning see ei olnud üldse kodu lähedal. Sealt tegin endale järelduse, et tegelikult ikkagi ei tohi kassiga jalutada. Kass saab nii aina julgust juurde ning tal on juba tuttavad teed siis ta lähebki rändama.

    Meie peres kasvab ka briti kass (isane, poolteist aastat vana) ja tema kipub ka õue. Õnneks on ta arg ja kaugele ei lähe. Tavaliselt mu ema laseb (kuigi ei tohiks aga no nii raske on tegelikult ei öelda) ta hommikul umbes 8 ajal õue ja siis kui mina või keegi teine peres 10ne ajal või hiljem ärkab/koju tuleb siis tuleb ainult rõdu pealt natuke hüüda kui ta juba suure jooksuga koju tuleb :). Vahepeal istub juba rõdu ääre peal ja ootab, et keegi ta sisse laseks. Kui ta koju tuleb siis ta riidleb või räägib meiega. Tegelikult tahab ta hirmsasti õue õhtul kui pimedamaks läheb, aga siis me ei julge teda lasta. Igaksjuhuks mainin, et me elame küll korteris (esimene korrus), aga mitte linnas, vaid külas. Linnas loomulikult kassi välja ei laseks.

    Muidu ma ei olnud enne üldse kassi või üldse looma inimene, aga alates sellest kui meie kiisu meie perre tuli siis ei suuda ma ette kujutada, et meil kassi poleks. Ta on nii rahulik ja sõbralik. Ta laseb endaga kõige teha. Suurt osa mängib siin see, et ta on just briti kass ja teiseks arvan, et ta on selline, sest ta tuli perest kus oli 3 väga väikest last kes arvatavasti teda solgutasid ja temaga mängisid ehk, et meie kiisu harjus sellega ära. Ma vist jäängi nüüd eluks ajaks briti kasside pidajaks. No nii mõnusa iseloomuga ja ilusad ka veel. Nüüd on kõik tavakassid nii imeliku pika ninaga, kuigi algul olid just lömmis ninad harjumatud. Nüüd on vastupidi :)

    • sandrelle
      sandrelle says:

      Jaa, meil tegelikult on rihm lihtsalt ilu pärast. Ta meil edev poiss, siis on üks sinine ja must bling-blingiga ning vahetame neid aeg-ajalt. :D

      Tead, me ostsime isegi igaks juhuks talle traksid, aga ma ei usu, et neid kunagi kasutama hakkame. Mul kasvataja ütles ka, et britid on toakassid, et neil ei ole tegelikult vaja väljas käia. Ma olen teda paar korda maal muru peale jalutama lasknud, aga siis ta on olnud selline kartlik ja uudistav, aga nüüd olen tähele pannud, et kui maal keegi välisukse lahti teeb, siis ta kohe piilub välja. Et midagi pakub talle seal huvi.

      Ja ma nõustun Sinuga, et britid on nii armsad! Eriti nüüd, kui endal ka üks on ja ma näen, kui ilus, mõnus ning laheda iseloomuga kass ta on. :)

  5. Hanna-Liisa says:

    Ta on nii kohev, kena ning väga fotogeeniline, jumaldan su kiisu-miisut!! :3 Juba päris pikalt neid pilte imetlenud ja vahepeal instagramis kiikan Sipsiku hashtagi ka :P

    • sandrelle
      sandrelle says:

      Abadabaduu, tänksuu! Mul on hea meel, et keegi veel peale minu seda hastagi vaatab ja teda imetleb. :D Muide, kuigi ma ei ole veel jõudnud kommenteerida, siis nii põnev on Sinu seiklustest lugeda, ootan huviga uut postitust, Hannah. :)

  6. Laura-Liis says:

    Issand kui armas ta on ikka. Karv tundub nii mõnus ja pehme ja nii ilusat värvi kah. Saadan suured paid Sipsikule :D

  7. Mari-Liis Suvi says:

    Joffe on juba 1,5 aastane ja ma ikka veel ütlen iga päev 83465x kui nunnu ja kallis ta mulle on. Arvasin, et see läheb kunagi üle, aga olen aru saanud, et seda ei juhtu kunagi :)

Lisa kommentaar