Natuke juttu uuest töökohast :)

SAMSUNG CAMERA PICTURES

Minu uudis uuest töökohast oli tegelikult üllatus enamike jaoks ja tegelikult väga paljud lähedased sõbrannadki ei teadnud sellest, aga see kõik juhtus väga kiiresti ja see oli üllatus minulegi. Põhimõtteliselt enne Portugali reisi oli mul üks kohtumine, siis oli natukene mõtlemisaega ja pärast reisi asusingi tööle.

Pärast kooli lõpetamist võtsin ma mõneks ajaks hoo maha ja pühendasin oma aja Sandrelle Boutique’i uutele toodetele ja täpsema konseptsiooni väljamõtlemisse ning ühel hetkel kirjutatigi mulle Naistelehest ning öeldi, et Anne & Stiilist olevat mind soovitatud (olen peatoimetaja Tiinale väga tänulik hea sõna eest) ja nemad koos Kroonikaga otsivad veebitoimetajat. Kuigi ma lubasin endale, et kogu mu tähelepanu saab ainult ja vaid SB, siis mõtlesin ikkagi kohtumisele minna ja ära kuulata nende mõtted. Ja siinkohal ongi minu tagasihoidlik soovitus see, et kuulake alati inimesed ära, isegi kui sa tunned, et miski pole sinu jaoks. Tõesti, sa võib-olla kaotad tunnikese enda päevast, aga sa ei tea iial, mis võib sellest välja kujuneda.

Ja minu kohtumisel selguski, et tegelikult oleks see päris põnev pakkumine, mille sabast kinni haarata. Mulle on tegelikult veebide kallal nokitsemine alati meeldinud ja kui ma olen erinevate töökohtade juures natukene pidanud mingeid pilte üles laadima või esilehele uudiseid sättima, siis see on kuidagi nii põnev olnud. Ja kuna üheks tingimuseks oli see, et ma saan tööle asuda kodust, siis mulle hakkas see mõte aina rohkem meeldima. Sest saan küllaltki palju enda aega ise sättida ja kui ma oskan hästi planeerida, siis jõuan ma tegeleda ka blogiga, käia edasi enda üritustel ja jääb jaksu edasi ka Sandrelle Boutique’ga tegeleda. Praegu tõesti, on olnud suvi ja uue tööga harjumine on võtnud aega ning ausalt väga palju vaba aega ei ole, sest pärast tööd olen ikka tahtnud minna kas randa jalutama või Tõnuga midagi veel suvist ette võtta, aga muidu on kõik planeerimise küsimus.

Mulle tohutult meeldib see kodust töötamise võimalus, sest vahepeal ongi mõnus juba neljapäeval nädalavahetuseks maale minna ja ega mul muud ju seal vaja ei ole kui lihtsalt töötavat netivõimalust.

Ja hästi huvitav on ka see, et mulle tegelt ka see veebiasi täiega meeldib. Ma arvasin, et see võib mulle sobida, aga ega ma ei ole sellega varem ju kokku puutunud, suht uus maa. Aga see paneb mind elama, annab mingit uut hingamist ja mulle tohutult meeldib see, et ma saan ülespandut ise kujundada. Ehk siis ma ei pea kirjutama mingeid rämedaid lugusid ja alati ei ole skandaal see, mis müüb. Ehk siis meie, kirjastuse veebid pakuvad põnevat lugemist ja paistab teiste seas silma just kvaliteedi poolest.

Ma olen niiii rahul mõlema tiimiga, sest kõik on nii toetavad, alati rõõmsad ja tõeliselt sõbralikud. Kroonikaga olen ma hetkel rohkem kokku puutunud, sest käin kaks korda nädalas nende koosolekutel ja nad on vapustavad inimesed. Ja kui keegi julgeks veel minu ees öelda, et tegemist on ainult skandaali ihkavate inimestega, siis see pole üldse nii. Inimesed tihtipeale kujundavad enda elu ise üpris keeruliseks ja Kroonika ülesanne on see vaid kirja panna, sest see huvitab lugejaid ja inimesed tahavad ise rääkida. Kellelegi ei panda sõnu suhu ja kui mõelda Eesti seltskonnaajakirjandusele, siis Kroonikast tarbite kvaliteetset kraami, mille taga on suur töö!

Ja seetõttu olen ka mina suhteliselt tugeva filtriga ning igast rämedust üles ei riputa. Loomulikult püüan hoida üleval põnevust ning kohati on lood ka päris mahlakad, aga see on elu sotsiaalmeediast, mida tuntud näod ise avalikult üles riputavad, mina omast peast mingeid lugusid välja ei nuputa.

Ehk siis jah, minu ülesanne on hoida nii Naistelehe kui ka Kroonika veebid aktiivsena ja ausalt öeldes ei oska hetkel paremat töökohta soovidagi, see on lihtsalt nii superb. Ma muidugi ei ütle, et see on nii megalt lihtne ja panen iga päev paar lookest üles ning mis seal siis ära ei ole. Ma ikka suht tiksun iga hetk sellise pilguga ringi, et äkki saaks sellest teemast mõne põneva loo. A la istusin saunalaval ja vihtlesin piparmündivihaga – jaaaa, seda ideed tuleb jagada. Tegin mingit põnevat sööki – jaa, äkki saab seda jagada. Näen kell 4 hommikul mingit põnevat pilti – jaaa, salvestan ära, et kohe hommikul saaks sellest kirjutada. Ja pean tunnistama, et vahepeal lähen ka kell neli hommikul arvuti taha ja panen selle loo üles. :D :D Aga no, pärast saab ju edasi magada…

Ja olgem ausad, eile lõpetasin ma tööpäeva näiteks kell kaks öösel, sest tahtsin tänseks natukene ette ära teha, et hommikul rohkem vaba aega oleks. Ja jällegi väga tihti peab Tõnu mulle meelde tuletama, et halloo, kell on juba 10 õhtul, me vist pidime täna midagi koos tegema? Siis ütlen, et ups, äkki homme? Aga vahepeal on lihtsalt niii põnev päev, et tahaks ju kõik lahedad asjad üles panna. Nii et jah, osad on öelnud, et oh, mega lebo töö sul ju, aga ma vaidleks vastu, sest tööd mul jagub. Aga plussiks ongi see, et töö on mega põnev ja ma ei kurda.

Suhteliselt tööle asumise alguses sain ma Naistelehega käia ka Dinner in The Sky’d omal nahal järele proovimas ja see oli megaaa lahe kogemus! Ma kardan tohutult kõrgust ja mäletan, et seal maas seistest ma mõtlesin, et miks ma endaga jälle seda teen. Kuigi ma tohutult kardan kõrgust, siis ma olen ikka mingeid pööraseid asju ette võtnud ja läbi teinud ning ma ei saanud seda võimalus kasutamata jätta, sest ma olen alati tahtnud sinna minna. Ja ausalt öeldes oli maa peal palju jubedam seda õhku tõusvat lauda vaadata, sest õhus oli täitsa mõnus olla. Ja mul on selline tunne, et ma olen nii kreisi, et ma teen kunagi ka selle langevarjuhüppamise ära.

Igastahes jah, ma sattusin kirjutamisega nii hoogu, et ma väsisin ära. :) Tavaliselt alati, kui ma postitusi kirjutan, siis ma räägin kõva häälega kaasa ja tegelikult terve see aeg, kui te mu teksti lugesite, siis ma reaalselt rääkisin ka teiega. :D Praegu ka suu käib.

Paar päeva tagasi sain ka mega toreda meili kirjastuse juhilt ja pärast seda kirja ma käisin ning lihtsalt särasin mööda tube, isegi kass Sipsik vaatas, et mis sellel nüüd viga. Sest kuigi ma olen iseenda kõige suurem kriitik ja ma tean, et ma suudan veel rohkem ning paremini kui see, mida ma olen hetkel teinud olen, siis tore on saada head vastukaja. Tema tagasiside siis seisneski selles, veebistatistikas ruulib hetkel ei keegi muu kui Kroonika & Naisteleht ja kaua ma tööl olengi olnud… Natuke üle kuu? Minu jaoks tõeline töövõit, pärast nii lühikest aega. Ja üleüldse olen ma nii tänulik mõlema ajakirja peatoimetajatele, enda uutele vingetele töökaaslastele, kes pole olnud kiitusega kitsid ja utsitavad mind tagant ning aitavad alati. Kiidulaul, jah, aga ma mõtlen seda tõsiselt. :)

Eile oli Polhemi pressikal nii tore rääkida Teelega, kes siis tegeleb Eesti Naise veebiga ja tuhande erineva asjaga veel kirjastuses ja ma olen Tõnule nii mitu korda rääkinud, et Teele on mu täielik veebi-iidol, mulle meeldib tema süsteem, hea sõnaoskus ja oskus valida teemasid, mis on draamavabad, aga toovad ikka häid klikke. Ja siis tema ütleb mulle, et ta on minu tööd jälginud ja talle meeldib see, mida ma teen. Nii et te võite ette kujutada, kui palju positiivsust on see töö endaga kaasa toonud ning kui lahedad inimesed nende asjade taga töötavad.

Aga ma vist praegu tõmban otsad kokku, ma vist rääkisin nüüd kõik päris pikalt algusest lõpuni lahti, aga kui teil on küsimusi, HÄID TEEMASID MULLE PAKKUDA :), siis pange kõik julgelt kommentaaridesse kirja. :)

SAMSUNG CAMERA PICTURES

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

Täitsime ühe miniunistuse ehk päikesetõus rabas

1

Me oleme Tõnuga kohati sellised matkasellid, kes armastavad rabas käia, nädalavahetuse kusagil telkimas olla või rmk metsamajakesi avastada, aga tihtipeale otsime ka nendes tegevustes mingit lisaväärtust. Ehk rmk onnidesse läheme talvel paksu lumega ning rabasse enne päikesetõusu – nagu nüüd viimasel korral.

Kui me veebruaris Kakerdaja rabas käisime (tegime video ka, vaata SIIT!), siis seal ühe stendi peal oli pilt inimestest, kes matkatoolide peal täpselt järve ääres kohvi jõid ning päikesetõusu nautisid – see pilt tundus nii äge, et rabast ära minnes soovisime, et need kaks oleksime kunagi meie ja andsime üksteisele sellise minilubaduse. Nüüd siis pea pool aastat hiljem tekkis meil ühel õhtul idee matkatoolid osta ning seda järele tegema minna. Jyskis peaks hetkel matkatoolidel ka soodukas olema ja meie toolide tükihind oli vist 4.99€. Ja kuigi see tundub mega lamp, siis ma olen nii õnnelik nende matkatoolide üle. ;D Mõelge vaid – meil on lõpuks isiklikud toolid, mida matkadele kaasa võtta. Tõepoolest, minul on küll väga vähe õnneks vaja.

Äratus oli meil suhteliselt vara, et ma vahepeal üldse kahtlesin, kas magama minna… Ma ei mäletagi nüüd täpselt, kas pidime ärkama kell kolm või pool neli, aga midagi sinnakanti ta oli. Kuna sõit Kakerdajasse võttis veel ligi tunnike aega, siis sõitmise ajal mõtlesime, et äkki oleks pidanud veel varem sõitma hakkama, aga õnneks jõudsime ilusti.

See oli tõesti nii mõnus ja eriline kogemus, võtsime võileivad, kuuma tee ja vesika kaasa ning elamus oli lihtsalt mega. Ma tahaks seda täiega veel kunagi teha, tuleb lihtsalt mingi uus äge koht leida. Kakerdaja puhul ongi nii vägev just see, et enne järve on pisike platvorm, kust kõike nautida sai. Vahepeal tekkis täpselt selline tunne, et mine või ujuma. Aga pärast päikesetõusu läks päris külmaks ja kuigi ma olin täiega soojalt riides, siis võttis täitsa värisema. Samas see oligi märk, et tuleb koju tagasi astuma hakata.

Kellele vähegi sellised ettevõtmised meeldivad, siis te peate seda kogema!

Ja khmmmm, ma vist olen nüüd siin tagasi jah. :) Või vähemalt proovin olla – ma nii igatsesin seda kohta siin, blogimist, teid! See on alati nii lahe, kui mulle kirjutate ja ütlete, et igatsete mind. Tekitab tõeliselt erilise tunde, et kuidas keegi nii hea saab olla!

Muide mu elu on huvitavalt kaootiline viimasel ajal olnud, mul on nüüd uus megapõnev töö, mida ma naudin nii väga, et teen seda tihti hiliste õhtutundideni välja ja polegi blogimiseks aega jäänud. Nüüd olen juba veits kohanenud ja oskan aega rohkem planeerida. :) Ma kirjutan vist eraldi blogipostituse sel teemal, et kuidas ma Kroonika & Naistelehe veebitoimetajaks sattusin ja miks on see täpselt selline töö, mis mulle sobib. :)

SAMSUNG CAMERA PICTURESSAMSUNG CAMERA PICTURESSAMSUNG CAMERA PICTURESSAMSUNG CAMERA PICTURESSAMSUNG CAMERA PICTURESSAMSUNG CAMERA PICTURESSAMSUNG CAMERA PICTURES

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest