ÜKS NALJAKAS SEIK ELUST ENESEST…

border

Mul meenus üks nädalatagune naljakas seik elust enesest ja mõtlesin, et miks mitte seda ka teistega jagama tulla. Võib-olla on kellelgi midagi sarnast ette tulnud. :P Igastahes, hakkasin enne sõbrannaga kohtumist huuli värvima ja märkasin silmanurgast, et üks mees astub flanellsärgi väel trammile. Väljas oli ikka päris külm ja proovisin välja mõelda, et huvitav kas ta peab ainult paar peatust sõitma ja sellepärast ei kanna jopet või on tal mõni muu hea põhjus selleks.

Mõtlesin ja mõtlesin ning ühtäkki pöördus see mees minu poole küsimusega, et kas ma ikka tean missugust keemiat ma endale huulte peale määrin. Möh? Ei no, iseenesest saan aru küll, aga miks peaks suvaline inimene (mees) trammis sellepärast muretsema… Ma ka muretsesin, et kas tal külm ei ole nii paljalt ringi käia, aga ega ma siis kohe oma küsimusega kaela saja. :)

Tema sõnul muretseb ta minu pärast ikka, sest see keemia tapab naisi ja me sureme nende asjade pärast palju varem kui peaksime. Uuringud on tõestanud. Jällegi, ma saan sellest kõigest hästi aru, lihtsalt kohmetusin ja muutusin ettevaatlikuks, et keegi mind sedaviisi kõnetab…

Ütlesin talle, et põhimõtteliselt iga asi on meie ümber toksiline ja isegi kui ma kasutaksin korralikult ökotooteid, võib vabalt minu eluiga lüheneda ükskõik mis muu õnnetuse tagajärjel. Et ma ei viitsi sellele mõeldes stressata. Ja siis me vaidlesime.

Mina: “Aga kus sa tead, et seesamune huulepulk öko ei ole?”
Tundmatu mees: “On või?”
Mina: “Jaa!”
Tundmatu mees: “Päriselt?”
Mina: “Ei.”

Ja siis ulatas ta mulle visiitkaardi, et läheksin tema juurde konsultatsioonile. What?

Go NYX huulepulgad!

Aga neist loobuda ma ei suuda… need nii head! :(

PS! Austan väga kõiki ökotoodete fänne ja selle elustiili järgijad ja mul on palju selliseid tublisid tuttavaid, aga lihtsalt see olukord trammis pani mind muigama…

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

ME SO HAPPY, SEST #THEHAPPINESSPLANNER

The-Happiness-Planner-Claireabellemakes-Review

Yaaay, ma olen nii elevil ja tuju on nii hea, et mõtlesin siia ka enda rõõmuudist jagama tulla. Rõõmu toob sel korral küll üsnagi materiaalne asi nimega märkmik, aga see on midagi enamat kui lihtsalt märkmik. :) Kuna kellelgi on varsti sünnipäev tulemas (kulm-kulm, 14. veebruar), siis esimene kingitus on UKst minu poole juba teel ja p-e-a-k-s siia jõudma homme.

Mina töötan reaalselt kõige paremini asju läbikirjutades ja mulle meeldib suuremaid eesmärke, ülesandeid ja “tee ära” liste käsitsi üles märkida, see toimib minu jaoks kõige paremini ning on suurem tõenäosus, et saan asjad ka tehtud. Pole mõnusamat tunnet, kui mingisugune ülesanne “maha kriipsutada” või sellele linnuke ette panna. ;)

Planeerija sisaldab endas motiveerivaid lauseid, igakuist tagasivaadet täidetud eesmärkidele, tujudele, toitumisele/treeningutele, tee ära liste ja mida kõike veel. Eriti meeldib mulle tema juures see, et ta ei ole mega kirju nagu Erin Condreni oma, ja on küll stiilne-värviline-lõbus, aga mitte liiga pealetükkivalt.

Selle märkmiku loojaks on üks blogija nimega Mo Seetubtin (brandmentalist.com) ja kuna ta on alati osanud väga hästi kirjutada sellest, kuidas olla õnnelik ja seda õnnelikku elu nautida, siis ta ühendas selle ühe oskuse enda disainihuviga ja lõi sellised märkmikud, mis panevad sind lisaks unistuste üleskirjutamisele ka neid täitma – sest nagu ilmselt paljud kuulnud/lugenudki on, eesmärkide seadmine ja üles kirjutamine aitab meid nende täitumisele aina lähemale.

See on küll esimene kollektsioon aastasest planeerijast. Esialgu tegid nad 100-päevaseid märkmike, mis produktiivsuse asemel aitavad keskenduda õnnelikuks olemisele. Need märkmikud on ilma kuupäevadeta. Mina alustan aastase planeerijaga nüüd küll “veebruarist”, aga mis seal ikka. :)

Kindlasti saan juba varsti neid kõige ehedamaid muljeid jagada, ehk võtan isegi filmimise ette. Vaatame. :) Igastahes nii ootan juba ja loodetavasti jõuab see homme/nädala lõpuks minuni.

thehappinessplanner.com

Pink-Happiness-Planner-Review agaga4 Unboxing-The-Happiness-Planner-2016 The-Happiness-Planner-Goal-SheetsSAMSUNG CAMERA PICTURESplanner pictures – claireabellemakes.com

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

TERE HOMMIKUST! ;)

SAMSUNG CAMERA PICTURES

Tere hommikust ja ilusat päeva kõigile! Oleme täna kohe eriti varajased: ärkasime juba enne seitset, hommikusöök söödud ja ühtlasi mõtlesin, et tuleks ja kirjutaks vahelduseks veidi varem kui ma seda tavaliselt teen.

Tahtsin öelda, et olen viimasel ajal Especha teede lummuses. :P Need näevad nii lahedad välja, et olen neid mitmeid kordi külakostiks kaasa ostnud, endale koju pole seda aga teinud. Kuigi olen neid alati ka ise tahtnud proovida. Minu vanemad kinkisid meile jõuludeks ühe gigasuure korvi, mis sisaldas kõike eluks vajalikku (nagu patareisid, sest meil alati mingi teema nendega ja nii raske on poest neid ju osta) ja leidsin selle Especha tee ka sealt korvist. Jee! :) Ja ma olen nii üllatunud, et peale ilusa pakendi on neil nii mõnus sisu ka. Eriti värviline ja siiruviiruline, aga maitsev ka.

Avastasin, et neil on müügis ka valge kaanega teed “Sa oled ingel” ja need on lihtsalt nii armsad, et olen neid kahe nädala jooksul juba kaks ära kinkinud. Juba omaette sisustuselemendina näevad nad lahedad välja ja värvivalik on nii lai, et kindlasti on midagi igale maitsele.

Esialgu võib küll tunduda, et teepurgi kohta on neil küllalti krõbe hind (8.60), aga neid on võimalik täita ja täitepakendi hind on näiteks 3.50. Pluss lugesin just nende kodulehel, et nad annavad tööd neile, kes ise tööd ei leia ehk kerge vaimse puudega inimestele Merimetsa Tugikeskuses. Nemad komplekteerivad neid kinketeesid. Lahe!

Aga praegu siis kõik, olge üksteisega sõbralikud. :)

SAMSUNG CAMERA PICTURESSAMSUNG CAMERA PICTURESAllan Leppikson / Reval FotoViimane foto – Allan Leppikson/Reval Foto

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

RMK METSAMAJAD – KOLM AASTAT TRADITSIOONI

SAMSUNG CAMERA PICTURES

Sipsik pole küll meie matkamisega kuidagi seotud ja tema jääb alati koju, aga see on lihtsalt kuidagi nii tore ning rõõmus pilt meist. :) Kuna “meie pere” koosneb hetkel minust, Tõnust ja kassist, siis jõulupeod toimuvad ikkagi maal ja meil Tallinnas suurt istumist ei toimu. Samas tahtsime ikkagi “enda perega” ja “kolmekesi” ka jõule tähistada ja see pilt ongi just siis tehtud. Alustasime kodus ja hiljem liikusime kahekesi Olde Hansasse edasi. Mis muide on meie teine jõuluaja traditsioon. :P

Täna aga tahtsin hoopis meie matkapisikust rääkida. Olen seda paar korda ka varem maininud, aga alati kas paar päeva enne või pärast jõule võtame me Tõnu perega ette retke rabasse ja seda alati öösiti. Teeme läbi matkaraja ja olenevalt siis rabast veedame paar tundi kas raja lõpus või alguses olevas metsamajas/onnis: teeme elaval tulel süüa, räägime juttu ja tähistame jõuluaega. Selline traditsioon on meil olnud nüüd kolmandat aastat järjest ja see on nii vahva!

Selle traditsiooni teebki ägedaks kaks äärmust – see toimub külmal/lumisel ajal ja öösiti. Enamasti oleme harjunud matkaradu läbi tegema päeval, kevadel, suvel, aga selline öösiti matkamine ja just jõuluajal on hoopistüki erilisem. Ka elav tuli ja kamin/suur ahi on täiesti teise väärtusega just talvisel ajal.

Nii nauditav on pärast pikka matkarada (mis on ühtlasi hea trenn pärast suurt söömingut :D) loodusmajja jõuda, jalga puhata, tuli üles teha ja kokkama asuda. Ja kui kohapeal on olemas külalisteraamat, siis nii tore on lugeda eelmise seltskonna tervitusi, lugusid. Kui kunagi Luhasoo matkarajal käisime, siis jätsime ka enda jälje sinna raamatusse ja kui Tõnu kevadel seal uuesti käis, siis nii tore oli lugeda järgmise seltskonna tänusõnu, et neil toa soojaks kütsime. :)

Ma ei väsi kiitmast, et Eestis metsades on tänu RMKle nii palju ilusaid kohti ja need loodusmajad on lihtsalt nii armsad! Tihtipeale on nendes kohtades isegi tulealustuseks puud maja kõrvale valmis pandud ja majakestest seest võib leida nii tikke, toidureste, küünlaid, soola-pipart, papptaldrikuid – selliseid väikseid asju, mis näitavad, et oled oodatud. Ja lahkudes jätame meiegi midagi endast maha – tihtipeale küll järelejäänud teeküünlaid või ühekordseid nõusid.

Mõtlesin, et uudistan veits RMK kodulehel ja panen siia pilte ka teistest ilusatest kohtadest, aga neid on nii palju, et raske on valida. Kui teil tekib näiteks huvi matkamise vastu, siis kodulehelt saab hõlpsasti valida sobiva piirkonna ja selle, kas otsite rada, onni, maja või mida iganes. Meie tavaliselt otsime piirkonna järgi.

Sel aastal käisime Meenikunno matkarajal Põlvamaal ja kuna loodusmaja on kohe raja alguses, siis alguses kõndisime raja läbi ja siis tulime majja tagasi. Uuh, see oli alles matk! Me ise mõtlesime, et rada on ligi 4km pikk, aga lõpuks tuli välja, et tuli vähe pikem ring… Sellegipoolest oli mõnus matk ja kõhud olidki hiljem tühjemad. :D Tavaliselt võtamegi jõulusöömingust allesjäänud salatid, verivorstid ja muu toidu kaasa ning teeme kohapeal soojaks ning on pidulik sööming. Ja suurtest termostest kuuma tee joomine on sellistel hetkedel ka kuidagi nii eriline. Praegu sellele mõeldes tekib ka nii soe tunne sisse…

Igastahes soovitan teistelegi matkahuvilistele meie matkarajasid uudistada. Minu meelest on nii äge, kuidas rabaskäimine näiteks päikeseloojangu ajal on noorte seas nii popiks saanud. Olete ilmselt isegi näinud, kuidas pool instagrami on Viru raba pilte täis. Aga olgu see trend omaette – metsas käimine on alati trendikas! Mõni ütleb, et õh, terve sotsiaalmeedia on teatud hooajal rabapilte täis: minugipoolest võib olla, mind see küll kuidagimoodi ei häiri. Just lahe vaadata!

jps liipsaare_metsaonn_1 meenikunno_matkarada_4 meenikunno_matkarada_2matkaraja fotod – kalakoht.ee

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

TÄISKASVANUTE ÜLIMENUKAD VÄRVIRAAMATUD

SAMSUNG CAMERA PICTURES

Minu meelest on see eestikeelne sõna “täiskasvanute värviraamat” pisut kentsakas, kas pole? Aga kuna midagi paremat välja mõelda ei suuda, siis kutsugem seda nõnda. Kui ma täiskasvanute värviraamatutest juttu teen, siis teised (peamiselt küll mehed, aga ka naised) kipuvad kuidagi muigama ja nihelema ning pisut kummaliselt mind vaatama, et mis sorti raamatu pärast nüüd mina nii elevil olen. :) Hehee, sõbrakesed, väga huvitav mõttekäik, aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. :D

Esmakordselt kuulsin nendest värviraamatutest tänu Judyle (itsjudyslife), kes raseduse ajal leidis nendes raamatutes midagi eriti teraapilist ja need muutsid ta kuidagi rahulikumaks, aitasid puhata. Minu esialgne mõte oli muidugi see, et isver, mul on niigi kiire kogu aeg, millal ma neid detaile-pildikesi siis veel värvin?

Mingi aeg tagasi aga rääkis üks blogija nendest värviraamatutest (kahjuks ei meenu, kes) ja siis kujutasin ennastki ette seda raamatut värvimas. Ma ei oska öelda küll miks, aga millegipäras mingi huvi tekkis. Ehk oli asi blogijas, tema suutis selle kuidagi ahvatlevaks muuta? Ei tea. :)

Muidugi jagasin oma ahvivaimustust ka Tõnule, ise muidugi unustasin totaalselt ära, et ma midagi sellist üldse tahtnud olen. Nüüd jõulude ajal raamatupoodidesse sattudes vaatasin mitmel korral neid ja kusjuures ilma temata, vaikselt uudistasin ja unistasin. Ühel õhtul tšekkasin Apollos vanaemale raamatuid ja ühtäkki avastasin, et Tõnu valib värvilisi pliiatseid ja läksin tema juurde ja küsisin, et kas päriiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiseeeeeelt kaaaa võiiii? No loomulikult sain ma aru, millejaoks need pliiatsid on. :) Meil olid küll jõulukingitused üksteisele juba tehtud, aga ta tahtis siiski veel millegagi üllatada.

Tõnu kingitud värviraamat on Briti illustraatori Johanna Basfordi oma ja esimesed miljon eksemplari läksid Euroopas ja Ameerikas käiku nagu soojad saiad. Ja tänaseni neid ostetakse-ostetakse ja ostetakse.

Osad ütlevad, et nende mustrite värvimine aitab pärast rasket tööpäeva end välja lülitada (ühele punane vein, teisele värviraamat, hehe), teised aga värvivadki teraapilise, tervendamise mõju eesmärgil. Mina näiteks olen tähele pannud, et hästi lihtne on värvides omi asju mõelda. Vahepeal olen isegi paberi ja pliiatsi tahtnud kõrvale võtta ning kõik ideed seoses uute toodetega kirja panna. Kuna minu kõige suuremad unistused on praegu seotud sellega, mille kallal nokitsen, siis ilmselgelt mõtlen sellele 24/7. Näiteks ükspäev mõtlesin endale selgeks kaks kindlat tooni, milles minu esimene selline suurem kollektsioon tuleb. Varem ma suurt ei mõelnudki kindlate toonide peale. Täheldasin ka seda, et värvimisel mõtlemine on kuidagi hästi lihtne, isegi siis, kui tund aega varem oli pea mõtetest paks ja silmad arvutitaga istumisest väsinud.

Kindlasti ei sobi need värviraamatud kõigile ja eks igaüks peab ise kompama, et kas talle näiteks lapsepõlves värvimine meeldis? Või pigem ajas see tegevus närvi ja “üle ääre” värvides tekkis tuju raamat vastu seina visata? :D Muidugi ei ole see alati nii, on ka erandeid ja igasugused mandalad pakuvad rohkem huvi kui loomapiltide värvimine. :D

Mina aga olen nendest raamatutest vägagi vaimustuses ja lähen trendiga kaasa ning tean paljusid, kellele veel need raamatud väga meeldivad, aga enne ostmist veendu, et nad ka sulle meeldivad. Vaata näiteks netis neid mustreid ja tunneta, kas tahaks nende kallale asuda või mitte. Kui jah, siis näiteks Rahva Raamatust ja Apollost saad neid soetada.

Aga mul on neid värviraamatuid nüüd kaks! Ühel õhtul sõbranna helistas ja küsis, et kas olen kodus – ta tahtvat mulle midagi näidata. Mina juba jõudsin erinevaid stsenaariumeid välja mõelda, et mis tal nüüd juhtunud on, aga vot kus lups: tal oli mulle hoopis üks kingitus eelmisest aastast. Kerli ja Sandra (see Sandra, kellelt Sipsiku saime) arvasid, et mulle võiks selline värviraamat meeldida ja tõid mulle hilise jõulukingi. Nii äge on jaanuaris ka veel kinke saada. See näeb nii stiilne ja kuldne välja, et oh my, aitäh teile kullakesed! :)

SAMSUNG CAMERA PICTURESSAMSUNG CAMERA PICTURESSAMSUNG CAMERA PICTURESSAMSUNG CAMERA PICTURESSAMSUNG CAMERA PICTURESSAMSUNG CAMERA PICTURESSAMSUNG CAMERA PICTURESSAMSUNG CAMERA PICTURES

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest