JUUBELIAASTA MÕTTED/PLAANID!

UUSMa pole millegipärast väga hea aastalõpu kokkuvõtete tegija ja sellepärast mõtlesin, et jätkan traditsiooni ning sel aastal ka ei tee. :) Pigem mõtlesin kirjutada enda 2015 (juubeliaasta – no see peab tõotama head) plaanidest & mõtetest. Ja kindlasti ei tahaks ma neid liigitada “lubatuste” alla –  see sõna hirmutab ja natukene ka ahistab. Samamoodi nagu kaalulangetajad ütlevad, et nad ei ole dieedil vaid see on “elustiil” jne. :D

Ootan põnevusega, mida uus aasta toob. Ma ei tunne tihti nii, aga nüüd detsembris mõtlesin palju sellele, et uuel aastal on mulle pakkuda midagi enamat kui eelnevalte ja tunnen, et tahan enesearengusse rohkem panustada ning liikuda ikka selle parema mina poole. Tahan avastada, reisida, areneda, tugevamaks muutuda, ennast paremini tundma õppida, eesmärkide poole püüelda ja virrvarris mitte siirust kaotada.

Mul ei ole küll uueks aastaks palju plaane tehtud, aga ilmselt need käputäis elevust tekitavadki. Jaanuari keskpaigast saame lõpuks kolida natukene suuremasse korterisse, mis on mõneks ajaks-aastaks meie esimene ühine kodu. Minu möödunud aasta suurimaks sooviks oli see, et Tõnul avaneks võimalus Tallinnasse kolida – unistasin sellest iga puhutud küünla ajal ja taevasse saadetud laterna järel. Kui nüüd 2014. aastale lühike kokkuvõte teha, siis augusti lõpus see kõige suurem soov ka täitus. Kahekesi on nii palju mõnusam. Ja me saame iga päevaga aina paremini läbi!

Ühtlasi on veebruaris tähistamist palju, sest tähistame seitset koosoldud aastat, minu sünnipäeva (pole enda sünnipäeva viimased neli aastat pidanud ja tahaksin seda nüüd kindlasti teha) ja lähen esimest korda sellist, hmm, suuremat kontserdielamust püüdma (Ed Sheeran-Ed Sheeran). Mhm, ma ei ole kunagi Saku Suurhalli sattunud ja ilmselt on Regina Spektor ja Bastille kaks sellist suuremat kontserdit, millest on mul olnud võimalus osa saada. Aga ma ei häbene seda ka öelda, sest eks alati on see esimene kord ning kui paljud minuvanused on tänaseks juba kümnetel kontserditel käinud, siis ka selles ei ole midagi halba ja mul on nende üle hea meel.

Mõtlesin, et mul on päris palju selliseid asju, mida nö “normaalsed” minuvanused on juba teinud ja mida mul ei ole veel miskipärast õnnestunud teha (pole kunagi käinud joogas või külastanud Rahvusooper Estoniat). Ja sellepärast otsustasingi, et uuel aastal pühendun just sellistele “esimestele” asjadele ja püüan näiteks tavakino asemel erinevatesse Eesti kohtadesse etendusi vaatama minna.

Igastahes, siin on esialgsed märksõnad, mis uuel aastal minu elus toimuda võiks:

  • Jooga. Olen juba aastaid tahtnud joogasse minna, aga olen nüüd viimasel ajal sellele tõsisemalt mõtlema hakanud. Tahaksin kombineerida nii, et käin korra nädalas Kundalini joogas ja igapäevaselt teen umbes 20-30 min Blogilatese kava järgi harjutusi kodus. Läheme nüüd Viimsisse elama ja ausalt öeldes ei ole ma ühtegi mõistliku hinnaga spordiklubi veel leidnud (minu koduspordiklubi kuukaart maksis ~35 eurot ja Viimsi Spa kuukaart tundub olevat kaks korda kallim). Nii et võtan ennast kokku ja võimlen kodus – olen seda varemgi teinud ja saan kenasti ka nii hakkama.
  • Aurafoto & energiaväljade puhastamine. Kaks teemat, mis on mulle alati huvi pakkunud ja müstikat valmistanud. Tahaksin kindlasti uuel aastal need ise läbi teha. Kellel on häid kogemusi ja kontakte sellel teemal, siis võite ikka jagada. Jään alati hätta just siis, kui hakkan tegijaid googeldama ja endale sobivat kohta otsima.
  • Tallinn Music Week & Jazzkaar. Igal aastan mõtlen, et nüüd lähen. Aga see jääb alati kuidagi mõtteks.. Ma arrrrrmastan jazzmuusikat. :) Ja sellepärast võtsin end täna kätte ja ostsin pileti Ester Rada Jazzkaare kontserdile, sest uuest aastast pidid piletid veidi kallimaks minema.
  • Positivus festival. Ühel aastal oleksin peaaegu läbi ühe meediaväljaande saanud minna, aga kuna neil toimusid suvepäevad ja osalemine oli soovituslik-kohustuslik, siis jäi minemata. Aga loodan, et sel aastal läheb teisiti. :)
  • Kvaliteetsed toorained. Ehk siis vahetasin tavalise jahu kookosjahu vastu, lauasoola asemel kasutan juba ammu Himaalaja roosat soola, suhkru asendan kas rafineerimata pruuni või meega, oliiviõli olgu kvaliteetne ja üleüldse püüan süüa võimalikult vähetöödeldud toite.
  • Matcha tee. Olen alati tahtnud Matchat proovida ja kuna paljud sõbrannad on seda kiitnud, siis ühe purgikese endale ka tellisin.
  • Veredoonor. Loovutasin esimest korda verd möödunud kevadel, aga vahepeal pole loovutama enam jõudnud. Proovin sel aastal ilusti iga kolme kuu tagant käia.
  • Lemmikloom. Kuigi tahaksime väga koera, ei ole meil selleks hetkel võimalust (oleme enamasti terve päev ju kodust ära) ja me pole päris kindlad kas oleme kassiinimesed. Ent ühe seltsilise tahaks ikka koju võtta. Saladuskatte all võin öelda, et oleme mõelnud kääbussiili peale.
  • Audioraamatud. Tõmbasin endale tohutult audioraamatuid, et saaksin neid bussisõitude ajal või jalutades kuulata. Eelmise aasta lõpus oli mul pleilistis “Don’t sweat the small stuff” ja kuulasin selle vist ribadeks. :)
  • Perearst. Peaksin perearsti vahetama ja põhimõtteliselt on mul uus perearst teada, aga lihtsalt pole üleviimisega veel tegelenud. Ja kuna ma ei ole ammu vereproovi andnud ja kolesteroolitaset kontrollinud, siis tuleks need aasta alguses kindlasti ka ära teha.
  • Playlist. Kõik mu laulud on igal pool laiali ja üks korralik pleilist kust vajadusel lemmiklaule kuulata vajab tegemist.
  • Ajalehe tellimus. Mul ei ole praeguse korteri postkasti võtit, samas olen alati tahtnud, et kodus oleks ajaleht laual. Tean, et internetist on enamik uudiseid kättesaadavad ja digileht on hea-mugav võimalus, aga ma tahan ikkagi paberkandjat ka! Kõige sümpaatsem on vist Eesti Ekspress, olen seda läbi aastate ikka kioskist ostnud ja lugenud.
  • Rahvusooper Estonia. Nagu ennemgi kirjutasin, siis on see mu bucketlistis. Pole kunagi Estonias etendusi vaatamas käinud ja arvan, et 2015 on täpselt sobiv aeg sellega algust teha.
  • Lilled-taimed. Tahaksin kindlasti uude koju rohkem elus lilli soetada õppida nende eest hoolt kandma. Lisaks mõtlesime mõned ürditaimed kasvama panna.
  • Korralikud talveriided. Ehk soe suusajope ja püksid. Talvel olen alati riides nagu kubujuss, sest matkama minnes või lihtsalt lumist ilma nautides ei ole mul korralikke sooje riideid, mida selga panna. Ikka on sada paari pükse jalas ja mitu kampsunit jope all. Mõtlen sellele igal aastal ja arvan, et küll kuidagi hakkama saab, aga ühed korralikud talveriided peavad ka kapis olema!
  • Tätoveering. Pidin juba eelmise aasta veeburaris selle “nalja” ära tegema, aga ma ei ole ikka leidnud sobivat fonti (tähendab, ma pole selle otsimisega tegelenud). Aga 2015 tundub selleks sobiv aeg!
  • Raamatud. Ma lugesin möödunud aastal nii vähe raamatuid, et lausa häbi on tunnistada. Aga ma väga igatsen seda ja püüan ka raamaturiiulit aegsasti täiendada.
  • Ülikooli lõpetamine. Mhm, viimane aasta ja mul on kindel plaan lõpetada. Loodan, et bakatöö sujub hästi ja et meid lõpuaktusel ikka võimalikult palju oleks. :)
  • Retseptid. Sain nüüd ühelt kallilt sõbrannalt jõuludeks retseptiraamatu ja nüüd ei ole mul ühtegi head põhjust, miks ma ei saaks parimaid palu üles kirjutada. Ja lõpuks saame ka ahju, nii et tuleb kokkamist täis aasta!
  • Säästude märkimine. See võib tunduda jube tüütu, tahaksin õppida enda sääste üles kirjutama. Kuu lõpus mõtlen tihti, et enamus raha oleks nagu tuulde visatud. Kui mul on aga märkmed silme ees, siis oskan arvestada, mille peale võiks vähem kulutada ja mida üleüldse ostnud olen.
  • Mõnus töökoht. Kuigi väga paljud tööd on ise minuni jõudnud, olen töökas ja pole kunagi hätta jäänud, siis olen kohati ikka muretsenud ja mõelnud, et mis pärast ülikooli lõpetamist saab. Loodan, et kõik läheb siiski hästi ja saan just sellise töökoha, mis mind õnnelikuks teeb.
  • Keele õppimine. Minu prantuse keel on unarusse jäänud, aga samas olen positiivselt üllatunud, et saan päris palju aru, kui vaatan reklaame/filme/klippe. Nii et peaksin ennast taas käsile võtma ja enesearengu mõttes aega prantuse keelele pühendama.
  • Filmid. Nagu lugemisegagi – vaatasin küll üpris palju filme, aga ikkagi vist mitte nii palju kui eelnevatel aastatel. Dokumentaalid on mu lemmikud ja võiksin nende jaoks rohkem aega leida.
  • Hobid. Püüan rohkem DIY projekte ette võtta, ehteid nikerdada, blogida ja tahaksin kindlasti ka geelküünte paigaldamise, maniküüri ja pediküüri koolitusele minna. Geellakkimine on fun, aga tahaksin küünemaailmas järgmise sammu teha.
  • Sõbrad. 2015. aastal võiksime rohkem ühistegevusi ette võtta ja väljas söömise asemel näiteks kodudes kokata, teatris või kinos käia. Ja kindlasti tahaks rohkem näha neid, kes väjaspool Tallinnat elavad ja kellele harva külla jõuan.
  • Annetus. Tegin endale Armastan Aidata veebi konto ja püüan igakuiselt aidata neid, kes seda tõeliselt vajavad. Mida aasta edasi, seda rohkem tunnen, et tahan endast rohkem anda.
  • Negatiivsed emotsioonid. Jätan kõik aastasse 2014 ja püüan enda mõtteid nendega võimalikult vähe kurnata. Püüan ka ise olla mõistvam ja hoolivam!

Need on siis sellised esimesed mõtted, mis mulle pähe tulid. Kindlasti tekib homme veel tuhat mõtet, aga ilmselt said hetkel tähtsamad kirja. Soovin teile imelist aastat, unistuste täitumist ja ikka rõõmsat-positiivset meelt. Aitäh, et minu tegemistel silma peal hoiate ja mind toetate, teil on edasiviiv jõud! :)

Mina pakin aga kohe asjad ja sõidan uut aastat vastu võtma Riiga. Mõtlesime, et võiks sõpradega sel aastal midagi hoopis teistsugust ette võtta ja põrutame hoopis sinna! Proosit!

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

LEVIST VÄLJAS..!?

SAMSUNG CAMERA PICTURES

Kuigi veedan igapäevaselt suure osa oma ajast arvuti taga (meedia, lugemismaterjal, meelelahutus, hobid ja nimekiri võib jätkuda – on kõik ju hõlpsasti siia kolinud), ei ole ma kunagi tundnud vajadust sellest puhata. See puhkamine toimub minu jaoks kuidagi loomulikult. Suudan väga hästi endale seatud eesmärkidest kinni hoida ehk kui lepin “endaga” kokku, et nädalavahetusel liialt internetis aega ei veeda, siis seda ma ka ei tee. Samuti tunnen, et saan reisile minna ilma et aegsasti täituv meilboks või et veidi aeglane Instagrami-operatiivsus hinge kriibiks. Kui selliseid pisiasju balansis hoida, siis on всё окей!

Olen aga märganud, et kui mul maal olles telefoni aku tühjaks saab, siis ma üldse ei taha seda laadima panna. No tehke mis tahate, tundub nii ebameeldiv! Ja seda “tunnet” on raske seletada ja teistele selgitada, sest a) mu telefon ei helise tüütavalt palju ja b) mul pole ka ühtegi muud põhjust teda vältida. Sellepärast on mind alati palju lihtsam kätte saada kas meilitsi või kusagilt mujalt… internetist. Sest seal olen alati olemas. Veider kiiks!

Teine kiiks seoses telefonide ja internetiga (mis mul just meelde tuli) – ma ei ole kunagi kusagil “online” armastanud olla. Juba messenger’i “aegadel” küsiti minult pidevalt miks minu märge alati “offline” või “busy” on. Ja nii on miskipärast tänaseni. Samas kõigil kellel mind vaja mõistavad, et tegelikult ei ole ma üldse nii passiivne kui paistab.

Muide, need kaks pilti on tehtud laupäeva õhtul. Mõtlesime, et veedame õhtu metsas ja naudime lumist ilma. Aga siis tekkis spontaanne plaan, et läheks hoopis Suure Munamäe vaatetorni juurde. Polnudki seal ammu käinud. Ja kusjuures telefoni unustasin sel korral meelega koju- aku oli nii või naa tühi. :)

Sellised mõtisklused siis. :) Uskumatu mõelda, et homme ongi juba vana-aasta õhtu. Nii lahe! Olen uue aasta pärast juba täitsa elevil!!

SAMSUNG CAMERA PICTURES

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

DIY :: KEHAKOORIJA SUHKRU JA SOOLAGA

SAMSUNG CAMERA PICTURESMa ei mäletagi, millal viimati poest kehakoorijat ostsin – alati möksin ise miskit kohvist, suhkrust või soolast kokku, lisan meeleoluks veidi värvi ja aroomi ning poetan kogu kupatuse kenasse purki.

Paar päeva tagasi aga avastasin, et enda varud on otsa saanud (vorpisin siin agaralt mitu kehakoorijat sõbrannadele jõulukingitusteks) aga maal ei ole ühtegi purki, kuhu kehakoorija “peita”. Vaatasin veidi kodus ringi ja avastasin, et kaks Elisabeth Arden’i kreemipotsikut seisavad riiulil täitsa nukralt ja ootavad, et nendega midagi ette võtaksin (mu emps juba teab, et mul on alati mõni DIY mõte soolas ja ei viska selliseid tühju potsikuid ära).

Kuna aga sildid on kreemile trükitud mitte kleebitud, siis pidin kirja osa lihtsalt ära kraapima. Kaunistasin pitsiga (valge pits on kleepuva ribaga, Koduekstrast peaks neid saama) ja teipisin kleeplindiga üle – enamasti kipuvad mu sildid vanniäärel kas ära sulama või vettuma. :)

Tegin kaks kehakoorijat – ühe suhkru ja teise soolaga. Lisasin mõlemale koorijale vees eelnevalt lahustatud värvi (http://suhkrukunst.ee toiduvärv), supilusikas-kaks oliiviõli (oliiviõli lisades ei muutu koorija kõvaks ja loomulikult teeb see naha pehmemaks) ja mango/apelsini aroomiõli (http://avilandra.ee).

Kehakoorija kasulik mõju nahale?

  • Puhastab naha korralikult mustusest ja eemaldab surnud naharakud
  • Muudab naha pehmeks ja niisutab seda
  • On hea tselluliidivastane ravi
  • Stimuleerib naha pindmist vereringet ja muudab nahavärvi ilusamaks

Nahka tuleks koorida mitte tihedamini kui 1-2 korda nädalas, sest liiga tihti koorides võib nahk hoopis rabedamaks muutuda. Keha tuleks koorida ringjate masseerivate liigutustega jäsemetest keha keskpunkti ja südame suunas.
FotorCreatedggggSAMSUNG CAMERA PICTURES SAMSUNG CAMERA PICTURES SAMSUNG CAMERA PICTURES SAMSUNG CAMERA PICTURES SAMSUNG CAMERA PICTURES

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

JÕULUEELSED TEGEMISED

SAMSUNG CAMERA PICTURES
Mida päev lähemale jõuludele, seda hoogsamalt pere asjatab ja kokkab! Vaaritasime siin ükspäev sülti, täna tegime (preili Leediga, nagu esimesel pildil näha) piparkooke ja valmistasin veel mõned küünlad juurde (olen viimased kaks aastat mõelnud, et võiks ise kingituseks küünlaid teha ja nüüd väike plaan teostatud saigi). Homme muidugi söögimeeleolus jätkame – viimased ettevalmistused jõululaupäevaks nii minu kui ka Tõnu juures!

Ja kusjuures, minu tegemisi aitab nüüd jäädvustada see valge hübriidibeebi. Minu üllatuseks teeb hübriidikas palju paremaid pilte kui minu praegune peegelkaamera ning seda on palju-palju mugavam kaasas kanda. Nii et nüüd saab õlg puhkust, blogi rohkem & paremaid pilte ja erinevates kohtades käies ei ole enam sellist tunnet, et käed on asju täis. Olen superrahul! Ma ise siin mõtlesin, et kas kirjutaksin kaamerast pikemalt või ei paku see hetkel huvi? :)

Teile, armsad – mõnusaid jõulueelseid toimetusi ja juhuks, kui ma ei jõua enne jõululaupäeva rohkem postitada, siis ilusate mälestustega jõulupühasid teile! :)

SAMSUNG CAMERA PICTURES SAMSUNG CAMERA PICTURES SAMSUNG CAMERA PICTURES SAMSUNG CAMERA PICTURES SAMSUNG CAMERA PICTURES SAMSUNG CAMERA PICTURES SAMSUNG CAMERA PICTURES SAMSUNG CAMERA PICTURES SAMSUNG CAMERA PICTURES SAMSUNG CAMERA PICTURES

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

MICABELLA KOSMEETIKA :: ÕHTUMEIK & KATSETUS

IMG_5356sandrelleMõtlesin aeg-ajalt postitustes kajastada enda sõprade huvitavaid tegemisi, põnevaid töökohti või lihtsalt mõnusaid hobisid. Üks minu kursaõde tegeleb juba mitmendat aastat Micabella kosmeetikaga ja kuna ta on mulle enda tööst ning toodete heast mõjust nahale palju rääkinud, otsustasin ühel õhtul talle Viru Keskusesse külla minna ja enne kinoõhtut ilusa meigi teha.

Olgu öeldud, et kuigi mulle hullult meeldib kui keegi minuga tegeleb (juukseid värvib, patsi punub), siis olen mõnes mõttes alati vältinud, et keegi “võõras” mind jumestab. Mäletan, et vanasti olin nõus tantsuvõistlustel ise pintslid kätte võtma ja kogu trupile meiki tegema, lihtsalt selleks, et saaksin ka enda nägu meikida (ja tegelikult olen teiste jumestamist alati nautinud). Põhjus on tegelikult lihtne – tihtipeale rõhutatakse mu näos valesid kohti, valitakse liiga hele puuder või tehakse võõras silmameik.

Pealegi, mäletan juba väiksest saati, kuidas vaatasin “Hooaja” sarnaseid saateid ja imestasin, kuidas jumestaja kliendile nii inetu meigi teeb. Ma ei olnud tulemustega kunagi rahul. :D Ja kujutasin ette, et raudselt ei oskaks paljud mindki meikida nii, et rahule jääksin. Millegipärast on mu kunagised oletused täppi läinud. :) Ja sellepärast olen alati lõpetamisteks/pulmadeks/muudeks üritusteks enda meiki ise teinud. Paar korda on mõneks pildistamiseks Reet Härmat mind jumestanud, tema tööga olin küll rahul, aga no tema on tippude-tipp kah! Võib-olla veel üks inimene kelle tulemust ma enda näol näha tahaksin on Kätlin (http://katlinplanken.weebly.com/), sest tema tööd on lihtsalt võimsad!

Aga igastahes – sel korral (ja ma ei ütle seda sellepärast, et Kairi on mu sõbranna) jäin ma enda meigiga ikka väga rahule! Arvestades, et ta on küll jumestamise algteadmised omandanud, aga ei ole professionaal. Kairi valis täpselt sobivad toonid, mis sobisid nii mu silmade kui outfitiga, mängis kenasti bronzeriga ja kasutas isegi põsepuna nii, et mulle täiega meeldis. Ja kui nüüd piltide pealt vaatan, siis nägu lausa särab! Imestasin veel seda, et ta ei kasutanud jumestus- ega peitekreemi ja kõik punased kohad olid kenasti peidetud (ja tol õhtul oli mul neid punaseid kohti õige mitu).

Micabealla mineraalpuuder peaks olema ka nende kõige populaarsem kaup, sest kuigi hind võib alguses tunduda krõbe (30€) jätkub sellest üheks aastaks vähemalt. Kogu näo katmiseks läheb korraga lihtsalt väga vähe vaja. Mul on alati olnud ilus näonahk, aga viimasel ajal on punetused/ärritused kerged tulema ja ilmselt ongi põhjus selles, et ma pole enda kosmeetikale korralikku inventuurinud ja mineraalkosmeetikaga tutvust teinud.

Olen Micabella tooteid kasutanud umbes kuu aega ja nende mineraalpuuder on must-have asi mu meigikotis. Tunnen, et see laseb nahal hingata ja ei ummista poore. Ja siinkohal tahaksingi öelda seda, et kui Micabella tüdrukud Viru Keskuses enda tooteid tutvustada püüavad, ei ole nende eesmärk kellelegi midagi “pähe määrida”. Tegemist on tõepoolest väga kvaliteetsete ja 100% looduslike toodetega. Need ei sisalda säilitusaineid, keemilisi värve, talki ega õlisid. Viimane on eriti tähis, sest mul on veidi rasune nahk ja päeva lõpus otsaesine alati läigib. Ups! :)

IMG_6429sandrelleIMG_5230sandrelle IMG_5168sandrelle IMG_5317sandrelle IMG_5162sandrelle

Micabella tüdrukud on pühadeks oma asjadega kolinud teisele korrusele. Nende boks on suur ja särav ning kindlasti leiate nad sealt ilma vähemagi vaevata kiiresti üles. :)

sandrelle 5 sandrelle 4 IMG_5278sandrelle

Nii põnev! Sain kodus katsetamiseks selle üliarmsa kit’i koos puudri, bronzeri, lauvärvide ja pintslitega. Puuder kui bronzer on mul tegelikult igapäevases kasutuses, laugusid värvin ainult mõne tähtsama sündmuse puhul. Kuigi shampanjavärvi lauvärv annab igapäevasele meigile ka kauni, aga tagasihoidliku tulemuse. Igatahes on tegemist kauni & kvaliteetse kingitusega, millele ükski jumestamist armastav naine ära ei ütleks!

IMG_6911sandrelle IMG_6919sandrelle

Mina kannan puudri alla ikkagi ka jumestuskreemi (eelistan maksimaalset katvust) ja see mineraalpuuder jätab naha nii pehmeks, on lõhnatu, matistab ja ühtustab nägu ning kuna tegemist on täpselt minu jaoks õige tooniga (aitäh Kairi, et aitasid valida), siis võite vist aru saada, kui rahul ma olen!

sandrelle2

Lemmik-lemmik-lemmik päikesepuuder! Kui seda põsesarnadele hästi natukene kanda ja kenasti hajutada, siis ei jää sädelus nii intensiivne. Tavalisest tugevamat meiki tehes kasutan aga kindlasti päikesepuudrit dekolteel & kaelal, sest see annab nii kauni & jumeka sära.

IMG_6957sandrelle IMG_699sandrelle

Nii säravad ja pigmenteeritud lauvärvid – ideaalsed jõulumeigi tegemiseks. Allpool on kaks pilti, kus kasutasin Micabella puudreid ja lauvärve ning pildid on tehtud (pärast!) pidu ning kogu jumestus püsis terve õhtu omal kohal. Lisaks kulub seda lauvärvi korraga imepisut!

FotorCreatedc IMG_5471 IMG_5494

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest