VLOG // Laupäevane mõttevälgatus viis meid Haapsallu!

Kui me olime laupäeva õhtul oma kõhud mõnusasti täis söönud, siis hakkasime mõtlema, et mida siis põnevat veel ette võtta. Olime päeval mõlemad igasuguste tööasjadega seotud ja seetõttu ilusat ilma nautida ei õnnestunud, samas piisavalt väsinud, et kuhugi niisama jalutama mitte minna. Siis aga pakkus Tõnu välja, et äkki läheks käiks tiiru Haapsalus, vaataks Bookingust ööbimiskoha ja tsilliks seal. Ja no juba see mõte omaette raputas kõik väsimuse kaelast ära.

Bookingus oligi üks täitsa mõnus ööbimiskoht olemas ja kohapeale minnes selgus, et nad olid selle just päev varem avanud. Täiesti uus ja renoveeritud, maitsekalt sisustatud majutuskoht nimega Villa Frieda. Hõnguga, hästi romantiline maja. Täpselt vanalinnas, soodne hind ja kõik vajalik (ja enamgi veel) oli korteris kõik olemas. Sinna läheks teinekordki! Seda oli tunda, et sa oled sinna oodatud. Mõnusalt hubane. Ahhh, tahaks tagasi! Lisaks meie ööbimiskohale oli neil valikus veel mitu erinevat korterit, suuremad-väiksemad ning kunagi oleks täitsa mõnus kohe mitu päeva võtta ja suurema kambaga sinna kohale sõita.

Kuna me jõudsime laupäeva õhtul sinna suhteliselt hilja, siis midagi suur küll ette ei võtnud, aga käisime ja nautisime ööelu ja lõbutsesime. Haapsalu on täidetud nunnde valgete pinkidega ja loomulikult sai ka nendel nii palju igasugu mõtteid vahetatud, teemasid analüüsitud ja niisama jutustatud. Meie väljaskäimised on alati selles mõttes nii armsad, et meil vist omavahel jutt otsa ei lõppe ja saab palju koos unistatud ning plaane peetud.

Järgmist päeva alustasime üsnagi rahulikult ja magasime lõdvalt kella 11ni. Siis kiire pesu ja sättimine ning asusime mõnusat söögikohta otsima. Esialgu kõndisime promenaadile, aga mõtesime korraks vaadata, kus Instagrami piipol käinud on ja leidsime sellise põneva koha nagu Krahw. Selgus, et tegemist on samuti vastavatud kohaga. Haapsalus on just kohvikute ja söögikohtade poolest küll päris palju avastamist ning kõik tunduvad nii mõnusad ja hubased. Resto Krahw oli menüü poolest küll selline kallimavõitu, aga see asub nii looduskaunis kohas, et nii mõnus oli seal chillida. Mõnus oli isegi siis, kui vihma hakkas sadama!

Aga mõningaid noppeid meie spontaansest tripist saab näha ka videost, nii et mõnusat vaatamist! :)

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

Mis on tõeline ilu? // Rikkalik Dove’i kingiloos!

Ma ütlen ausalt, et “tõelise ilu” teemal tekib minu peas küllaltki palju konflikte, sest ma justkui tean sellele küsimusele vastust, ent ma isiklikult olen selle teemaga olnud aastaid või vähemalt pool enda elust kindlasti pahuksis. Ma tean, mida ma hindan ja pean oluliseks teiste inimeste seas, ent ma ei ole olnud kindel, kas see tunne on vastastikune. Ahjaa, ja nüüd on see koht, kus endale mingi mõnus kohv või mõni muu meelepärane joogike kõrvale võtta – mul on sellel teemal päris palju mõtteid ja paar lugu jagada.

Mäletan, et vanasti viskas mul totaalselt üle teiste hullus mu juuste üle. Ma tegelikult ei ole kunagi armastanud olla tähelepanu keskpunktis (millegipärast alati eeldatakse, et blogi = tähelepanuvajadus, aga see on üldse eraldi teema), ent tänu juustele oli see tähelepanu kuidagi eriti pealtükkiv. Ilmselt oma “trauma” sain ma algklassides, kui lastekoori suuremad tüdrukud patsist tirisid, mängisid ja kääridega lõikamist imiteerisid ning sellepärast oli kõik edaspidine tähelepanu kuidagi halva maiguga. Jep, osadele teist võib hetkel tunduda, et ma muretsesin täiesti tühise asja pärast ja patt oleks viriseda. Ent sedapuhku ma ei virise, aga jagan lugu täiesti teisest perspektiivist.

Ja see tohutu juuste kummardamine, kommenteerimine, nende kohta küsimine, võõraste poolt katsumine… viis ühel hetkel selleni, et ma ei tahtnud neid juuksed enam. Noorele minale tekkis tunne, et mul nagu ei olegi midagi muud, kui need juuksed. Ma tõesti ei jõudnud neist enam rääkida. Ja tekkis küsimus, et kui ma ühel päeval otsustan lühikese soengu kasuks, siis kas keegi üldse märkaks mind? Kas keegi üldse enam suhtleks? Kas ma oleks enam oluline?

Kuigi nüüdseks olen ma sellel teemal endaga rahu teinud ja ei reageeri juuste komplimendile kuidagi turtsudes, siis üks hiljutine, paari aasta tagune hetk tõi minus meelde kõik need tunded, mida põhikoolis läbi elasin. Nimelt keerutas üks kaasblogija ühel üritusel mu patsi ja ütles selle mõnusa fraasi, et noh, “midagi on sulle looduse poolt vähemalt antud”. Emm? Vähemalt? Et muus osas pani loodus mööda, aga vähemalt andis pikad juuksed? Aitäh! Aga kuigi tollel tegi see tohutult haiget, siis nüüd mõistan, et sellist asja ütleb teiste ees vaid inimene, kes on ise sisemiselt endaga õnnetu ja teiste üle norides ta lihtsalt tunneb ennast hetkeks paremini. Ja seda ei saa talle tegelikult ju pahaks panna, inimene peab lihtsalt enda sisekeemia paika loksutama…

Lihtsalt nõme, et inimeste enda ebakindlused mõjutavad niivõrd palju teisi. Eriti veel nii noores eas, kus üleüldse on raske kuidagi enesekindel olla. Raske on enda emtosioonidegagi hakkama saada, mida siis veel teiste omadega teha…

Mäletan kahjuks väga hästi ka seda, kuidas meil oli tantsutrupis üks vanem tüdruk, kes pidevalt nii minu seljataga kui ka teiste ees kommenteeris seda, kui pekine tüdruk Sandra on. Nagu mida hekki, mõtlen ma nüüd. Kui ma vaatan tagasi nendele piltidele, siis appi – see 12aastane Sandra oli nii väike ja nii peeeeeenike. Ja see mõjutas mind nii hullusti, et ma ei söönud põhiliselt üldse. Peas oli mõte, et äkki peenemana olles kaovad sellised kommentaarid ära ja mind ei mõnitata niimodi teiste ees enam? Et kedagi ju nagunii ei huvita milline ma sisemiselt olen, ikka on ju oluline see, mis välja paistab? Paks või peenike, paks või peenike.

Ent muidugi ei muutunud midagi ka siis, kui ma olingi veel peenem. Kiusaja leiab alati normimiseks põhjust ja loomulikult ta seda ka tegi. Sest minuga oli tegelikult kõik korras! Tema õelus tuli tema ebakindlusest. Küll aga on nii, et kehakaalu saab alati muuta, aga enda halba iseloomu – mitte nii kergesti.

Ehk ma olen alati põrnitsenud seda välimuse teemat… Ja olen alati tahtnud, et keegi märkaks midagi muud peale mu pikkade juuste või lisakilode.

Täna on minu emotsioonid hoopis teised. Suuresti ka tänu teile, armsad lugejad. :) Teie kirju lugedes olen ma nii õnnelik, sest te tänate mind minu mõtete, kirjutiste ja selle eest, mis tegelikult minu jaoks oluline on. See on lihtsalt nii armas, kui ma suudan enda mõtetega või vahetute emotsioonidega teie elu kuidagi toredamaks/põnevamaks muuta. Kuidagi inspireerida, mõtlema panna, lihsalt niisama teid näiteks rõõmustada kui te tõbisena kodus igavusest mu blogi avastate ja siin ringi uudistate. Või kuidas minu ja Tõnu tegemised teid utsitavad ja rohkem seiklemistuju tekitavad. See ongi alati olnud see, mida olen tahtnud, et teised minus märkaksid.

Eks kiituseid juuste kohta tuleb ka ja kriitikat kehakaalu kohta samuti, aga ma suhtun sellesse teemasse nüüd palju ladnamalt, sest ma olen iseendaga selles osas rahu teinud. Ma ei võta neid asja enam isiklikult ja ma tean, et mul on lisaks nendele juustele ja lisakilodele ka midagi muud pakkuda. Ja tegelikult ei saa ned kommentaare panna inimestele pahaks, sest välimus on ilmtingimata see, mida kõige esimesena teiste juures märgatakse ja paljud teevad siiralt ja südamest komplimente. Võib-olla ei ole ma ise osanud varem end teistest külgedest näidata ja võib-olla mul ei olnudki midagi muud peale nende juuste näidata.

Täna väärtustan ennast teisiti ja neid tundeid, mida ma sisemiselt tunnen ning ajan on asja! Ma utsitan ka teid teistes/sõprades märkama seda, mis tegelikult oluline on ja neile seda aeg-ajalt ka meelde tuletada..

Ja kuigi see kõlab nii tohutu klišeena, siis tõeline ilu peitub inimeste suhtumises. Ja kõige paremini näitab seda minu meelest see, kuidas sa suhtud teistesse inimestesse. Elu väikesed pisiasjad, a la kuidas sa suhtud kohvikus olles sellesse inimesse, kes sulle toitu serveerib… Kas sa ütled tere koristajale, kes elu niivõrd mugavaks muudab ja igapäevaselt sinu trepikoda koristab. Kuidas sa räägid teisest inimesest. Kui palju sa hindad oma pere ja kuidas sa nendega igapäevaselt suhtled. Mida sa väärtustad ja prioriteediks pead. Selle välise ilu eest hoolitsemise on enamik meist ikkagi juba selgeks saanud, nii et nüüd on aeg järgmiseid samme teha. Ma ei ütle, et mina olen täiuslik, sugugi mitte. Ma olen kaugel täiuslikkusest, aga ma tõesti proovin olla iga päev parem versioon iseendast: olla vähem tujukas, teiste jaoks rohkem olemas, pühenduda asjadele, mis on tähtsad, ennast arendada, nautida hetke, elada südamest ja olla rõõmsam.

Viimasel ajal hindan oskust enda elus midagi muuta, mitte vinguda, kritiseerida, ennast halvasti tunda, vaid teha see samm, et olla õnnelikum, elada hetkes ja nautida elu täiel rinnal. Teha midagi selleks, et sinu elu oleks täpselt selline nagu sa enda mõtetes seda visualiseerid.

Ma tean, et ma olen ennast ümbritsenud just selliste ilusate inimestega, kellega mul on hea olla, kellega saan tunda ennast vabalt, keda ma saan usaldada ja jagada enda tõelist arvamust. Nendega on lõbus ja saab tohutult nalja ja jah, saab ka üles lüüa ja “olla ilus”. Ent saab jagada mõtteid, mis on tegelikult olulised ja nende seest tuleb headus ning siirus. Me toetame üksteist ja oleme üksteise jaoks olemas. Neid inimesi on küll vähe, aga hoolega valitud! Ja nemad on tõeliselt ilusad. Ja mul on neilt veel nii palju õppida!

See teema on ispireeritud Dove’i kampaaniast “Tõeline ilu”, kuhu esmakordselt kaasati ka Eesti naisi ning mehi. Eelnevalt on suurt tähelepanu pälvinud nende globaalsed kampaaniad, kuid sel korral siis sooviti teha midagi sarnast ka siin samas Eestis. Nii meeste kui naistega viidi läbi individuaalintervjuud ning neil paluti jagada oma mõtteid, mida tähendab nende jaoks tõeline ilu.

Kampaania jaoks on Delfis loodud eraldi alamleht, kuhu siis postitakse valminud videod: naistekas.delfi.ee/ilumood/toelineilu/.

Mis on teie jaoks tõeline ilu? Mida teie ilusaks peate? Jagage julgelt minuga enda mõtteid, sest kõigi vastajate vahel loosime me nädala pärast, 19. juunil Dove’iga välja ühe rikkaliku kinkekoti, kuhu kuuluvad järgmised tooted:

  • Derma Spa Summer Revived pruunistav kehalosjoon (tume ja hele)
  • Advanced Hair Series Pure Care Dry Oil šampoon
  • Advanced Hair Series Pure Care Dry Oil palsam
  • Advanced Hair Series Regenerate Nourishment õliseerum
  • Nourishing care&oil dušigeel
  • Nourishing Care dušiõli
  • Nourishing Secrets Restoring Ritual kookose kehalosjoon (kui on muu lõhnaeelistus, siis saab selle muu lõhna vastu välja vahetada)
  • Nourishing Secrets Replenishing Ritual maruula kehalosjoon (kui on muu lõhnaeelistus, siis saab selle muu lõhna vastu välja vahetada)

 

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

UUE KODU VLOG: Võtmed käes ja esimene nokitsemine!

Uhuhuu, nonii! Sain lõpuks valmis meie esimese “uue kodu vlogi”, kus saime kätte uue korteri võtmed ja veidikene näitame ka remontimisprotsessi, ehituspoodides käimist ning lihtsalt emotsioone. Selles videos on vist kõige rohkem näha minu real life naeru ehk kajakaid, aga no mis teha, kui uus kodu nii palju häid emotsioone tekitab ja kõik nii lõbus on. :)

Uues kodus oleme sees elanud ligi kuu aega ja kuigi päris palju on veel asjatamist, siis ma ei kujuta üldse ettegi, et oleksime varem kusagil mujal elanud. See on kuidagi nii kodu!

Näitan lisaks videole siin allpool ka mõningaid hetki ja enne-pärast pilte, mis mul hetkel käepärast on. Seoses kolimisega olen kõige rohkem enda tegemisi näidanud Instagrami storydes, nii et keda kogu see remondivärk huvitab, siis lisage selline kasutajanimi nagu “sandrellle” endale Instagrami. :P

MAGAMISTOA BEFORE-AFTER

Kuigi magamistuba on meil peaaegu, et kõige rohkem valmis, siis pilte olen teinud täpselt nii palju nagu allpool on! Eile ostsin ühe laterna ka, mis ajutiselt minu voodi kõrvale jääb (ostsin rõdu jaoks, aga kuna rõdu on hetkel valmimisel, siis hoian toas peidus).

Põhimõtteliselt värvisime seinad helehalliks ja ühe seina tapeetisime ära ka. Punakaspruunid vanad kummutid võtsime kaasa eelmisest kodust ja värvisime üle valge värviga. Sedapuhku pean ütlema, et kuna köögivärvi jäi nii palju üle, siis värvitud on need Vivacolor Kitchen pestava värviga. Ma ei tea – hetkel püsivad VÄGA hästi peal ja on kerge puhastada. Eks vaatab, kuidas ajale vastu peavad. Kõige parema värvisooduka saab  hetkel Vivacolor värvidele K-Rautast. ;)

Lisaks ostsin põrandale kauaihaldatud halli tooni nahad. Püüan magamistoa hoida võimalikult puhtana ja puutumatuna, et need säiliksid võimalikult kaua ilusatena. Eks vaatame, kuidas õnnestub, juba lihtsalt diivanil hoides on valged vaibad saanud korralikult vatti. :D Aga maailma mõnusam on hommikul ärgata ja pehmele vaibale astuda. Ostetud soodukaga samuti K-Rautast, hetkel peaks neid isegi veel olema! K-Rautaga mul mingit soodusdiili pole (igaks juhuks ütlen), lihtsalt jagan enda leide ja eks me vist kõik maailma ehituspoed ka juba läbi uudistanud, haha. :)

OFFICE SISSEEHITATUD KAPP ENNE-PÄRAST

iiiigasugust värvimist on mul ette tulnud küllaltki palju ja ma täitsa naudin seda. Alguses oli hirm, et äkki keeran miskit tuksi, aga kõige suurem nõuanne iseendale on see, et tuleb varuda kannatust. Kui esimene kiht jääb imelik ja kõik paistaks justkui läbi ja on laiguline, tuleks asjadel lihtsalt natukene kuivada lasta.

Vahepeal oli juba lausa selline sõltuvus, et iga päev käed sügelesid ja tahtsin midagi värvida. Kõige suurem värvimisprojekt on kindlasti olnud tubades olevad sisseehitatud kapid. See minu tulevane kontoritoa oranž  värv ei läinud mitte kokku sellega, mida mina ette kujutasin. Aga ega siis sellise väikese asja pärast ei jäta korterit ostmata, pisidetaile saab ju ise alati ümber muuta. Ja ma ei saaks õnnelikum ollagi, sest asjadel on oma hing juures. Nendest kappidest möödudes tean alati, kui palju nendesse panustasin. Isegi kui kõrvalvaatajale tunduvadki need lihtsalt ühed valged kapid, siis meie jaoks on nad ikka midagi enamat!

Ka käepidemed vahetasime välja ja otsisime õigeid ikka tükk aega. Alguses mõtlesime ise kõik kuldse spreivärviga üle värvida, aga selliseid kuluvaid osi ei anna ikka niimodi värvida. Võib-olla hea autovärviga saab, aga ei raatsinud enam spreivärve osta. Siis käisimegi kõik Tallinnas olevad suuremad ehituspoed läbi ja sellised pisut erilisema välimusega leidsime Bauhausist. Tüki hinnaks oli 3 millegagi ja see on veel soooodne! Minu kontorituppa valisime kuldsed ja koridori kappidele hallid ja tulemus on minu arvates väga ilus. Korvid Jyskist!

KÕIK VÄRVIN ÄRA!

Nagu enne mainisin, siis värvimist on olnud omajagu! Ka kõik uksed värvisin ma üle ja uksi meil ikka kodus on, nii et andis neid värvida. Kõige keerulisem värvimistöö oligi just ukste puhul, sest aknaosa teipimine ja võttis päris palju aega ja üldse selliseid suuri asju värvides peavad käed usinasti käima, et tulemus laiguline ei jääks. Aga olen tulemusega väga rahul, sõbranna lausa küsis, et kas uksed ostsime ka uued. Eip, ikka värvisime üle! :) Nad olid ka enne valgemapoolsed, ent küllaltki kollaseks kulunud.

KÖÖK JA MAGAMISTUBA

Nagu ka videos nägite, siis köögi lammutasime täiesti maha ja ehitame selle hoopis teistsuguseks. Toonideks ikka valge-hall ja natukene ka musta. Tõnu üheks suurimaks sooviks oli see, et uues kodus oleks gaasipliit. Mina alguses natukene kartsin, sest mul on gaasipliitidega olnud alati mingi kiiks. Ma kardan neid. Ma isegi kardan gaasi pealt töötavaid autosid, mul on kogu aeg tunne, et need plahvatavad.

Aga olin sellegipoolest nõus Tõnule vastu tulema, sest gaasipliit näeb tegelikult lahe välja. Ja nüüd ei jõua ma seda ära kiita – toit valmib nii kiiresti, see näeb superäge välja ning üleüldse on kuidagi ÄGE selle peal süüa teha. Eks selle paigaldamine ja kinnitamine võttis omajagu aega, sest ei minul ega temal pole gaasipliiti varem olnud ja kui ehituspoest ikka soovitatakse, et gaas sobib koduseks kasutamiseks, siis jääd teadja sõnu ikka uskuma. Väike 70 eurone põnts siit tuli, aga nüüd on õnneks kõik õige ja minul ka süda rahul!

Nagu mõed postitused tagasi rääkisin, siis Sipsiku pilt läks meile magamistuppa ja ühel õhtul avastasin, kuidas ta nii armsasti enda pildi ette tuttu jäänud on. Üleüldse chillib Sipsik suure osa oma päevast magamistoas tekkide ja patjade vahel – eelmises korteris ta nii palju magamistoas ei olnud ja magas pigem mujal. Öösel on ka ikka raudpolt meie kahe vahel, nii et tundub, et selle toa rahulikkus ja soojus mõjub talle ka hästi.

Sellised jutustamised siis täna, hakkan nüüd järgmist vlogi kokku panema ja siis juba uued enne-pärast pildid ning jutud! :) Btw, sorri, et teksti niimodi keskele asetan, mulle endale üldse ei meeldi, aga millegipärast on wordpressis see joondus kuhugile ära kadunud… Kui keegi oskab seda tagasi võluda, siis näpunäited on teretulnud. :)

Andke siis ikka kommentaarides teada ka, kuidas selline postitus-vlog teile meeldis ja kas annan vlogidele hagu ja monteerin neid ikka edasi? :D

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

Küll eluke on ikka mugav ehk toidu kullerdamisest

Mõtlesin täna natukene kirjutada toidu tellimisest ja sellest, kuidas elu on ikka nii mugavaks läinud. Olen tegelikult ammu juba mõelnud jutustada, nii et muljeid on palju ja tekst tuleb kindlasti ülipikk. Tavaliselt kui millessegi väga kirega suhtun, siis jutt jookseb.

Agaaa, meie Tõnuga oleme ka ühed neist, kes on e-toidupoodidega nii ära harjunud ja kiidame igati sellist mugavat elu. :D Nii kahju, et selliseid võimalusi paar aastat tagasi minu ülikooli ajal ei olnud… Andis ikka musklit treenida, kui paar aastat üksinda ja veel neljandal korrusel elasin. Omaette ponnistus oli poest kokkuhabitud asjadega üldse kortermajani jõuda. :D Mäletan siiamaani, kuidas ikka väga tihti silme ees kõik virvendas. Aga no tuli selline elu ka läbi kogeda. Vähemalt ei olnud silme eest must nälja pärast. #aitähemmeissi

Kusjuures ma isegi ei mäleta, millal me viimati sellist suurt toidushopingut tegime. Tavaliselt oli ikka nii, et nädala alguses võtsime ette sellise suurema poeskäigu, kus kõik vajalik nädalaks/kaheks ostetud sai, aga seda pole ammu juhtunud. Eks ikka kui on vaja midagi värsket juurde osta, siis saab kiirelt tiiru käidud.

Kas e-Maxima, e-Selver või e-Coop?

Alguses olin ma natukene skeptiline ka, sest minu jaoks tundus lihtsalt nii aeganõudev järjest rubriike “kapsas, kurk, tomat” kogu aeg lahti võtta, ostukorvi lisada, siis jälle mujale liikuda. Tundus kuidagi segane süsteem ja nii aeganõudev. Seetõttu jäigi e-poes shoppamine Tõnu teha, talle see väga meeldis. :D Aga tegelikult on nii, et keeruliseks on selle teinud ainult e-Maxima, Selveri ja Coopi iseteenindustes on lausa lust shopata. Läheb palju kiiremini ja poe ülesehitus on hästi hea, leiab kõik kiirelt üles.

Aga nüüd ei kujuta ilma e-iseteenindusteta enda elu ettegi. Eriti praegu, mil remonti teeme! Iga minut on pärast tööpäeva arvel ja tahaks puurida-susida-möllata siin nii palju kui võimalik, lihtsalt ei ole aega selleks, et minna veel toidukraami ostma. Valin netist lups-lups kõik vajaliku välja ja enamjaolt kas õhtuks või järgmiseks päevaks on toit esikus. Ükskord läksin alla koridori vastu ka ja sain positiivselt pragada, et eiiii, meil on uksest-ukseni teenus, vutt tuppa. :D

Enamjaolt olen jäänud e-Maximale truuks, peamiselt soodsate hindade poolest. Kui ükskord Selluga võrdlema hakkasin, siis hinnavahe oli ikka olemas. Aga tahtsin lihtsalt vahelduseks ka teisi poode katsetada ja pigistasin silma kinni… Ega mingit erinevust ei olnudki, lihtsalt see, et ühes e-poes oli natu keerulisem, ent odavam shopata. Selver on minu meelest soodne ikkagi ainult laadapäevade ajal. :D

Täna käis esimest korda Coopi (ecoop.ee) kuller ja hakkasime eile Maximaga isegi võrdlema ning hinnad tulid suhteliselt samad. Ainult et Coopis on rohkem selliste… huvitavate asjade valikut. Näiteks olid erinevad Valio proteiinikohupiimakreemid soodukatega ja erinevate maitsetega ning tahtsin sel korral just neid proovida… Miskid asjad olid veel…

Lisaks on Coopi e-poe ülesehitus mulle kõige rohkem meeltmööda. Kõikide asjadega jäin rahule ka, ainult et viinamarjad tulid kuidagi kribud. Ja ingverid ka kuidagi naljakad kronksus. Maxima ja Selver on selles suhtes alati positiivselt üllatanud, et kõik juurikad ja puuviljad on laitmatud.

Oluline nipp esimesele shoppajale

Eks ma vahel olen natukene totukuul ja hajameelne ka ja seetõttu kipun tegema huvitavaid apsakaid, mille üle ise naerda saan, Tõnuga naerda saan ja siis pärast kodustega ka veel naerda saan. :D Sest nad kõik ju kogu aeg narrivad mind ja minu blondumomente. Tervitaks siinkohal kõige suuremat kiusajatekombot – Tõnut & issit.

Ehk siis kõige suurem soovitus oleks ikkagi ka “shoppamise lõpus” vaadata, missuguste suurustega need täpsemalt on. Et ei tekiks sellist olukorda, et “ohooo, niiii hea hind, muidugi võtan” ja siis kohale tuleb… minisuuruses toode. Eks lõpupoole juba hakkad ära tüdinema ja tahaks kiirelt tellimuse kokku saada ja siis jäävad mõned detailid kahe silma vahele. :D

Aga jah, e-shopata on tore! :)

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest

Hetke lemmiklõhn “Privée” Carolina Herreralt!

Tegelikult on selle uue lemmiklõhna avastamisest möödas juba nii palju aega, aga kuna see on ikka veel lemmik, siis mõtlesin mõned read siiski kirja panna ning enda vaimustust ka jagada.

Veebruarikuus toimus üks jumestus- ja lõhnamaailma pressipäev, kus tutvustati selle kevade ja ka suve trendisuundi. Saime tutvuda erinevate ilu- ja parfümeeriabrändide hooaja uudistoodetega, neid enda peal katsetada ning enda lemmikud ka välja valida. Mina olen aastaid olnud Carolina Herrera lõhnade fänn ja sedapuhku ootasin huviga, millega nemad sel hooajal üllatavad.

Minu lemmikuks osutuski see Carolina Herrera lõhn nimega “Privée”, mis minu meelest sobib kasutamiseks nii päeval kui õhtul. Kerge, samas naiselik ja no nii mõnus. Megalt kaifin seda! Lausa nõnda, et hoian viimaseks parfüümipiiskasid. :( :D

Kuna ma ei ole just kõige parem lõhnade kirjeldaja, siis panen siia lõigu Kaubamaja kodulehelt, kus lõhna kirjeldus ilustikenasti luuleliselt ka kirja pandud on:

CH Privée on muskusepilve mähkunud naiselike nahanootide julge ja originaalne harmoonia. Parfüümi tipus puhkeb õitsele lõhna aluspõhjaks olev nahaaroom, mis on mitmetahuline ja veetlev nagu Carolina Herrera naine. Autentse kompositsiooni südames põimuvad ühte hinnaline vanillikaaviar, lõhnav osmantus ja muskuse absoluutõli. Lille- ja gurmeenoote ning aromaatse naha sensuaalseid varjundeid ühtesulatav CH Privée on täiesti ebaharilik, üllatav ja lummav tipunootidest kuni põhjani – õhuline ja puhas orientaalne parfüüm, mis on lahutamatult seotud Carolina Herrera kaubamärgi rafineeritud elegantsiga. 

Sharing is caring...Share on FacebookTweet about this on TwitterShare on Google+Pin on Pinterest